Uuringud näitavad, et sage puhkus mõjub hästi nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Aastas võiks korra puhata ka pikemalt, sest tõeline heaolu saabub alles nädala möödudes.
Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise valdkonna professor Mari-Klara Stein rääkis "Terevisioonis", et puhkusevajadus sõltub palju inimesest. Oluline ei ole aga ainult puhkepäevade arv, vaid seegi, kui sageli inimene puhkab. "Pigem on mõistlik regulaarne ja tihedam mikropuhkus. Näiteks võtta iga paari nädala tagant üks lisapäev, olgu see siis esmaspäev, reede või kolmapäev," sõnas professor.
Küll aga peaks igaüks ise omale sobiva rütmi leidma. "Uuringud on näidanud, et tihemini puhkamine mõjub meie füüsilisele ja vaimsele tervisele hästi. Isegi siis, kui on lühikesed puhkused," sõnas Stein.
Hea oleks tema sõnul aastas ka mõne pikema puhkuse võtmine, sest uuringute kohaselt saabub inimesel tippheaolu kaheksandal puhkusepäeval. Seda seetõttu, et paljud vajavad puhkusesse sisseelamiseks aega. Aitab seegi, kui eemalduda tööst ja kodusest elust, näiteks minnes reisile.
Viimasel ajal on räägitud, kas ametnike puhkust peaks lühendama senise 35 päeva pealt 28 päevani. Steini meelest tuleks pigem arutada selle üle, kas praegu 28 päeva puhkavad inimesed võiksid saada 35 puhkusepäeva. Tema sõnul peaks ühiskonnas olema trend vähem ja targemalt töötamise suunas ning miks mitte ka neljapäevase töönädala suunas.
"Puhkuste vähendamisega juhtub see, et inimesed põlevad läbi ja on haiguslehel, mis kokkuvõttes maksab riigile rohkem kui vähem. Paneme tööpäevi juurde ja siis kõik tiksume tööl, aga midagi ei tee – milleks seda vaja on," arvas professor.
Uuringud on tema sõnul näidanud, et kui inimestel on kolm vaba päeva nädalas, jõuavad nad päriselt puhata. "Inimesed jõuavad lõõgastuda, taastuda, perega aega veeta ja samal ajal olla ka aktiivsemad kodanikud. Kodanikuühiskond ja igasugune vabatahtlik tegevus saab sellest kasu," sõnas ta.
Töö puhul on oluline mitmekesisus. "Kui töö on monotoonne ja pidevalt liiga lihtne või raske, siis on inimesel keeruline olla produktiivne. Kui on varieeruvust ehk jagub kergemaid ja raskemaid ülesandeid, inimestega koos ja üksi, siis on ka kergem olla produktiivne," rääkis Stein.