TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Mari-Liis Kukk kaitses 9. detsembril 2022 doktoritöö „Finantstulu pakkuv ühisrahastus: sotsiaalsed juured, kuid päris kaotused“ („Monetary Return Crowdfunding: Social Roots but Real Losses“). Tema doktoritöö vaatleb finantstulu pakkuvat ühisrahastust, mis võimaldab peamiselt väikestel äriettevõtetel kaasata kapitali paljudelt, tüüpiliselt mitteprofessionaalsetelt investoritelt. Doktoritöö rajaneb asjaolule, et finantstulu pakkuv ühisrahastus kui tänaseks suuresti reguleeritud finantsteenus on välja arenenud peamiselt altruistlikele motiividele tuginevatest ühisrahastuse vormidest ning juhib tähelepanu vajadusele pöörata täiendavat rõhku reeglitele, mis aitaks tagada finantstulu pakkuva ühisrahastuse toimimise kõigi osapoolte huvides. Doktoritöö põhineb kolmel publitseeritud artiklil:
Doktoritöö esimene publikatsioon „Ühisrahastuse mahtude institutsionaalsed tegurid“ analüüsib ühisrahastuse levikut üle maailma. Artikkel keskendub institutsionaalsetele teguritele, mis võiksid selgitada riigiti rahastusmahtudes esinevat võrdlemisi suurt heterogeensust. Artikli tulemused viitavad, et ühisrahastuse levikut riikide lõikes selgitavad peamiselt teatud regulatiivsed tunnusjooned ja väga tugevalt ka e-teenuseid aktsepteeriv kultuuriruum. Seejuures analüüsitakse artiklis ühisrahastuse mahtusid ka nelja ühisrahastuse liigi lõikes, kuid tulemused viitavad, et riikide valmidust aktsepteerida ühisrahastust kui legitiimset ühiskondlikku nähtust kirjeldavad suuresti sarnased mehhanismid. See on käesoleva doktoritöö raames oluline järeldus, viidates, et ühiskondliku avatuse mõttes ei tehta olulist vahet finantstulu pakkuvatel ja seda mittepakkuvatel mudelitel, ehkki ühed neist on loodud selgelt ärilistel kaalutlustel ning on allutatud ka finantssektori reeglitele.
Doktoritöö teine publikatsioon “Laenu- ja omakapitali valik ühisrahastuses: kahe meetodiga lähenemine” analüüsib tunnuseid, mis aitavad selgitada, millised ettevõtted eelistavad üht või teist tüüpi finantstulu pakkuvaid ühisrahastuskampaaniaid algatada. Tulemused viitavad, et omakapitalipõhine ühisrahastus osutub eelistatuks pigem varajasemas faasis olevatele ettevõtetele, samas kui laenupõhist ühisrahastust eelistavad kasutada juba arenenumad iduettevõtted, kes kogevad kiiret ärimahtude kasvu ja vajavad suuremates summades rahastust. Ühtlasi viitavad tulemused, et informatsiooni asümmeetria jääb väikestele ettevõtetele sarnaselt varem eksisteerinud alternatiividele kapitali kaasamisel oluliseks tõrkeks ka ühisrahastuses, ehkki seda peetakse võrdlemisi avalikuks kapitali kaasamise meetodiks.
Doktoritöö kolmas publikatsioon „Ennustades ärilist läbikukkumist pärast edukat ühisrahastuse kampaaniat: kas platvormid on tunnustamata kangelased?“ analüüsib edukalt finantstulu pakkuva ühisrahastuse kaudu kapitali kaasanud ettevõtete kampaaniajärgset arengut. Täpsemalt analüüsib artikkel mõjureid, mis võivad aidata juba aktiivse rahastusperioodi ajal tuvastada ettevõtteid, mis ei püsi elujõulisena kaua pärast edukalt raha kaasamist. Töö tulemused viitavad, et kampaania alguses investoritele suures mahus informatsiooni avaldamine ettevõtte olukorra kohta on tõenäoliselt aidanud kaasa investorkaitse tugevdamisele. Teisalt nähtub analüüsist, et ka aktiivse kampaania käigus tuletatavate indikaatorite abil oleks investoritel potentsiaalselt võimalik tuvastada teatud ettevõtete suuremat riski äritegevus peatselt lõpetada, ent seda informatsiooni ei rakendata piisaval määral. Samuti viitab analüüs, et kampaaniaid vahendavad platvormid on võimelised olulisel määral investorkaitsesse panustama, ent nende võimekus või tahe seda teha võib olla ebaühtlane.
Juhendajad:
Kaasprofessor Laivi Laidroo (põhijuhendaja), vanemlektor Mari Avarmaa (kaasjuhendaja)
Oponendid:
Professor Ramona Rupeika-Apoga (Läti Ülikool, Läti)
Professor Lars Hornuf (Bremeni Ülikool, Saksamaa)
Lõputööga on võimalik tutvuda siin: LINK
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/4b247bca-1113-44c8-a796-61e564e633c9
Doktoritöö on saanud toetust projektilt ASTRA “TTÜ arenguprogramm aastateks 2016-2022” (grandi nr 2014-2020.4.01.16-0032) ja Euroopa Liidu rahastatavast Horisont 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist (grandi nr 952574).