Septembri lõpus võeti 5. rahvusvahelisel kemikaalide konverentsil vastu uus globaalne kemikaalide raamistik, millel on oluline eesmärk: et kemikaalid ja jäätmed ei põhjustaks kahju keskkonnale ja tervisele. Aga kuidas seda teha, kui kemikaalid on igal pool meie ümber ja me puutume nendega pidevalt kokku, kirjutab ERRi arvamusportaalis Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Mari-Liis Ummik.
Oluline on rõhutada, et "Globaalne kemikaalide raamistik – planeedi heaks, mida ei kahjusta kemikaalid ja jäätmed" (ingl Global Framework for Chemicals – For a Planet Free of Harm from Chemicals and Waste), nagu ka selle eelkäija, kemikaalide kasutamise rahvusvaheline strateegiline lähenemisviis (SAICM), on vabatahtlik lepe.
Eriliseks teeb raamistiku see, et selle läbirääkimistel osalesid võrdselt nii riikide esindajad kui ka kõikide sidusrühmade esindajad, ning tekst, milles lõpus kokku lepiti, oli kõigile vastuvõetav. Kuigi raamistik on vabatahtlik, siis selle seatud eesmärke on rahvusvaheliselt aktsepteerinud kõik sidusrühmad ja riigid ning see annab selged suunised riikidele, tööstusele ja kemikaalide kasutajatele, kuidas keskkonnahoidlikult toimida.
Kokkulepet varjutab sügav mure
Uue raamistiku kokkuleppimise taga peitub kõikide osalejate sügav mure, et kolmas globaalne kriis ehk saaste jääb sageli märkamatuks. Me teame palju kliimamuutustest ja enamik inimesi on juba aru saanud, et selle teemaga peame kindlasti tegelema.
Pead on hakanud tõstma ka elurikkuse kaitse ja ühtlasi saame paremini aru sellest, et looduslikku mitmekesisust on vaja säilitada. Saaste, mida saab näha ja tunda, näiteks prügi metsa all, plast meres või tahm välisõhus, on samuti arusaadav. Paljud kahjulikud kemikaalid on seevastu silmale nähtamatud ning tavaliselt me ei märkagi, et need meid ümbritsevad.
Loe arvamuslugu edasi ERRi arvamusportaalist.