2023 ja 2024 olid mitte lihtsalt planeedi mõõtmisajaloo kuumimad, vaid hüppeliselt kuumimad aastad. 2024. aastal ületasime 1,5 kraadi piiri (Maa aasta keskmine temperatuur võrdluses tööstusrevolutsiooni-eelse ajaga), mille puhul sai juba 2015. aasta Pariisi kliimaleppega üleilmselt sätestatud, et vähemalt 2100. aastani seda piiri ei ületata. Miks just nüüd ja nii, seda teadlased veel ei tea. Kindel on aga, et külmaks ei jäta see kedagi – arvatavasti mõjutab see meid kõiki.

Soojem kliima ei tähenda vaid seda, et Eestis saavad maasikad emadepäevaks valmis ja  jaanipäeval on mõnusam ilm. Sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused – Põhja-Euroopas kasvab sademete hulk ja üleujutuste oht, Lõuna-Euroopas süveneb veepuudus, kõrbestumine ja suureneb vee soolsus.

Halveneb vee kvaliteet ja kättesaadavus – suureneb reoainete sisaldus, joogivee kvaliteet langeb ning põhjavee taastumine aeglustub, põuad on sagedasemad ja sügavamad. Kiirenema hakkab erosioon ja setete ärakanne ning tõusev meretase ohustab rannikualasid ja nende infrastruktuuri.

Need on vaid mõned mõjud, mida loetles Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa hiljutisel Eesti Teaduste Akadeemia teaduspärastlõunal, kus räägiti kliimamuutuste teaduspõhisest ohjamisest. Tulemuseks on järjest tugevam surve ökosüsteemidele – ja ilma ökosüsteemideta ei ole meilgi elu võimalik.

Teaduslik konsensus ütleb, et üle 90% tööstusrevolutsiooni järgsest kliimasoojenemisest on inimtekkeline. Kõik ei ole aga päris lootusetu: näiteks Montrealis 1987. aastal kokku lepitud freoonide kasutamise vähendamine on andnud tulemusi ja osoonikihi õhenemine on pidurdunud. Nii et samasugused inimtekkelised Suured Kokkulepped võivad aidata, kui neist kinni pidada.

Iroonilisel kombel on meid veelgi suuremast kuumalainest päästnud õhusaaste: suitsu-, sudu- ja tolmupilvede saasteosakesed peegeldavad osa päikesekiirgusest tagasi. Mida rohkem me õhusaastet vähendame, seda rohkem pääseb kasvuhoonegaaside soojendav mõju esile. See aga ei tähenda, et „drill baby, drill“, sest õhusaaste omakorda kujutab suurt ohtu tervisele ning liigitub isegi oluliste surmapõhjuste hulka. Selline võrdselt halbadest väljavaadetest koosneb olukord tähendab, et igal juhul tuleb vähendada fossiilkütuste kasutamist, sest sedakaudu kahandame nii kasvuhoonegaase kui ka õhusaastet.

Loe edasi Trialoogist.