Marili Rihkrand on õppekava „juhtimine ja turundus“ selle aasta vilistlane, kes töötab igapäevaselt Maksu- ja Tolliametis. Tema magistritöö kannab pealkirja „Eesti noorte hoiakud keelatud maitsetega e-sigarettide suhtes”, kus ta uuris noorte vaatenurka ja hoiakuid e-sigarettidest, mis sisaldavad keelatud maitsetega e-vedelikke.
Nii Eestis kui ka mujal maailmas on alternatiivsete tubakatoodete, eriti e-sigarettide ja nendega seotud toodete tarbimine kasvav probleem. Mitmed uuringud on näidanud, et noorte seas on e-sigarettide populaarsus tõusuteel, mis on tõstatanud küsimusi nende toodete tervisemõjude ja regulatsioonide tõhususe kohta. Minu magistritöö eesmärk oli teada saada, milline on noorte teadlikkus ja hoiakud keelatud e-vedelikke sisaldavate e-sigarettide osas. Minu arvates ja uuringule tuginedes leidsin, et erinevad riiklikud ning rahvusvahelised asutused peaksid astuma täiendavaid samme, et piirata noorte ligipääsu nendele toodetele ning tõsta nende endi teadlikkust toote võimalikest kahjulikest mõjudest.
Oma magistritöös keskendusin just 18-30 eluaastaste noortele ning nende vaatenurgale, sest minule teadaolevalt ei ole varasemalt seda suunda uuritud, mistõttu puudusid ka täpsemad teadmised, millised on nende hoiakud. Samuti on erinevate uuringutega kindlaks tehtud, et tavasigarettide tarbimine on langustrendis, samas kui e-sigaretid koguvad populaarsust, olles noorte seas ühed levinumad tubakatooted. Noorte jaoks teevad e-sigareti atraktiivseks nende vedelikku segatud erinevad lõhna- ja maitseained, millele Eestis on seatud piirangud. Uuringu läbiviimisel kasutasin kokku 20 küsimusega ankeetküsimustikku, mille küsimuste arv varieerus vastavalt sellele, kas vastaja on e-sigaretti proovinud või mitte.
Uuringutulemustest selgus, et noored on üpriski teadlikud seatud piirangutest ja nende peamiseks infoallikaks on sotsiaalmeedia, sõbrad ning televisioon. Samuti selgus, et noored pigem toetavad seatud piiranguid ja leiavad, et need on põhjendatud. Kuigi noored peavad maitseid meeldivateks, ei poolda nad piirangutest kõrvalekaldumist ning on veendunud, et suudaksid soovi korral nende tarbimisest loobuda.
Huvitavaks asjaoluks tõid noored välja, et e-sigarettide tarbimist vähendaks kõige paremini ühtsed piirangud riikides, näiteks üle Euroopa Liidu, ning toodete kättesaadavuse vähendamine. Minu hinnangul ja magistritöös selgunud tulemuste põhjal peaksid erinevad teemaga tegelevad asutused panustama rohkem teavituskampaaniatesse ja haridusprogrammidesse, et tõsta noorte teadlikkust toodete tervise mõjudest ning seatud piirangute põhjustest.
Kokkuvõttes näitas minu magistritöö, et kuigi noorte jaoks on e-sigarettides sisalduvad maitsed atraktiivsed, siis toetavad nad kehtestatud piiranguid ja usuvad nende põhjendatusse. Lisaks on nad valmis loobuma nende toodete tarbimisest, isegi kui oleksid oma tutvusringkonnas ainsad, kes neid ei tarbi.