TalTechi Eesti Mereakadeemia koos Taltechi Uusettevõtluse keskusega tõid viiendat korda kokku tudengid, teadlased ja merenduse praktikud, et 12 tunni jooksul häkkida tuleviku merendust.
Seekordse MarineHäki keskmes oli retrofit – olemasolevate laevade moderniseerimine, mis aitab vähendada heitmeid, tõsta energiatõhusust ja viia merenduse rohetehnoloogiad uuele tasemele. Auhinnafondi 10000€ pani välja Tallinna Sadam.
Avasõnad, mis rajasid fookuse: retrofit kui strateegiline samm
MarineHäkk 2025 algas inspiratsioonikõnedega, kus kõnelesid Eesti merenduse ja innovatsiooni võtmeisikud: Erik Puura (TalTech), Kristjan Truu (Kliimaministeerium), Valdo Kalm (Tallinna Sadam), Kristel Toom (TalTech), Kadi Kasepõld (Eesti Mereakadeemia) ning häkatoni eestvedajad Rasmus Hirtentreu ja Rasmus Kalep.
TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura sõnastas hommiku toonilt kutsuva sõnumi: „Tänane päev on see, kus sõnadest saavad teod. MarineHäkk ei ole lihtsalt üritus – see on koht, kus Eesti saab võtta oma rolli merenduse rohepöördes.“
Kliimaministeeriumi asekantsler Kristjan Truu sidus häkatoni teemad globaalse kliimapoliitikaga. Tema sõnul ei ole retrofit pelgalt tehniline uuendus, vaid vältimatu majanduslik ja keskkondlik paratamatus: „Merendusel tuleb kohaneda. Euroopa Liidu heitmekauplemissüsteem on laienenud laevandusele ning 2050. aastaks peavad laevad olema kliimaneutraalsed. Retrofit ei ole luksus, see on strateegiline vältimatus.“ Truu tutvustas ka tänavu aprillis jõustunud 25 miljoni euro suurust riiklikku retrofit-meedet, mis on suunatud Eesti laevandusettevõtetele ning toetab alternatiivkütustele üleminekut, hübriidlahendusi ja heitgaaside puhastussüsteemide paigaldust. „Kui suudame meelitada projektid siia ja siduda kokku teaduse, tööstuse ja innovatsiooni, siis ei täida me ainult reegleid, vaid loome täiesti uue väärtusahela. Eesti saab olla mitte lihtsalt osaline, vaid liider.“ sõnas Kristjan Truu.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm tõi sisse selge majandusliku perspektiivi: „Retrofit on kümnesse – see ühendab kolm megatrendi: digitaliseerimise, taastuvenergia ja uued kütused. Merenduses toimub rohepööre juba praegu ning Eesti sadamatel on ainulaadne võimalus selles juhtrolli võtta.“ Kalm lisas, et Tallinna Sadam tegeleb aktiivselt metanooli ja roheammoniaagi infrastruktuuri ettevalmistamisega ning meie sadamates on olemas nii ruum kui ka kompetents, mida paljudes Euroopa sadamates napib.
Kristel Toom, Retrofit Hubi projekti eestvedaja, rõhutas teadmuspõhise koostöö olulisust: „Eesti Läänemere laborina ühendab tundliku ökosüsteemi, teaduse ja ettevõtluse. Retrofit’i tippkeskus loob platvormi, mis seob need kolm valdkonda ühise eesmärgi nimel.“Tema sõnul on Eesti teadusasutused juba liikumas suunas, kus alternatiivkütused, digitaalsed kaksikud ja küberkaitse saavad osaks ühest tervikust, mis vähendab meretranspordi süsinikujalajälge.
TalTech Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Kadi Kasepõld tõi praktilisi näiteid projektidest, kus Eesti teadlased osalevad: „REISFER-projektis oleme juba näinud, kuidas olemasolevad parvlaevad on ümber ehitatud elektrilisteks ja hübriidlahendusteks. Need pole enam katsed, vaid reaalsed sammud nullheite suunas.“
Tulevik sündis garaažis – 12 tundi innovatsiooni ja prototüüpe
MarineHäki eripäraks on praktiline garaažiformaat. TalTechi mehaanikamaja täitus päevaks prototüüpide, tööriistade ja ideedega. Projektijuht Rasmus Hirtentreu rõhutas, et see keskkond on osa metoodikast: „Paljud suured ideed sünnivad just sellises keskkonnas – käed õlis, pead täis mõtteid. MarineHäkk toob ülikooli, ettevõtted ja teadlased ühte ruumi, kus sünnivad päris lahendused.“
Ka Rasmus Kalep, TalTechi Uusettevõtluse keskuse juht, näeb häkatonis eelkõige koostööplatvormi: „Tõeline väärtus on dialoog. Mõnikord parim tulemus pole valmis prototüüp, vaid teadmine, mis ei toimi ja kuidas seda paremini teha.“
MarineHäkk 2025 tõestas, et häkaton on rohkem kui ideemaraton: see on liikumine, kus merendusest saab labor tuleviku energiatehnoloogiatele ning tudengite ja teadlaste koostööst sünnivad lahendused, mis võivad jõuda ka reaalsetesse laevadesse ja sadamatesse.
Žürii: Eesti merenduse uus põlvkond on kohal
Žüriisse kuulusid Valentin Bratkov (TalTech), Guldar Kivro (TS Laevad) ja Ragmar Saksing (Merendusklaster). Saksing võttis tulemused kokku järgmiselt: „Näeme uut põlvkonda merendusinnovaatoreid. Lahendused olid üllatavalt küpsed ja sisukad – mõni lausa hulljulgelt geniaalne.“
Võitjad ja lahendused
🥇 1. koht – RoheRadar
Väljakutse: laevapere teadlikkuse ja motivatsiooni tõstmine
Lahendus: mänguline digitaalne õpikeskkond, mis pakub laevaperedele igapäevaseid mikroväljakutseid ja teadmisi energiatõhususe kohta. Süsteem seob psühholoogia, mängumehaanika ja laeva tegelikud energiakasutuse andmed.
„Rohepööre algab inimesest, mitte ainult tehnoloogiast,“ ütles tiim esitluses.
🥈 2. koht – Astronavigatsiooni süsteem
Lahendus: optiline astronavigatsioon, mis tagab laeva positsioneerimise ka GPS-häirete korral. Lahendus sobib kriitilistele merealustele ja julgeolekutundlikele piirkondadele.
„Tulid külmalt peale ja digitaliseerisid sekstandi – võib-olla hullud, võib-olla geniaalsed,“ kommenteeris Ragmar Saksing.
🥉 3. koht – jagatud Optimar Metrics ja LLC 611
OptiMar Metrics: lõi Smart Retrofit Analyzeri – andmepõhise tööriista retrofit-projektide mõju hindamiseks. Süsteem kogub pardasensoreid kasutades andmeid energiakasutusest ja pakub soovitusi nii lühiajaliseks optimeerimiseks kui ka investeeringuplaanideks.
LLC 611: töötas välja rohesertifikaadi süsteemi, mis jälgib retrofit-jäätmete teekonda taaskasutusse ja töötlemisse. Lahendus looks rahvusvaheliselt aktsepteeritava standardi, mida kinnitaksid Eesti Merendusklaster, Metrosert ja IACS. „LLC611 idee on see, mida saaks skaleerida Euroopa tasemele,“ tõdes Saksing.
Silmapaistvad lahendused väljaspool poodiumit
Draft-Line - Automatiseeritud süvise mõõtmise süsteem, mis aitab vähendada lastimisvigu ja CO₂ heidet, pakkudes täpsemat lastimisandmestikku ning reaalajas ligipääsu kõigile osapooltele.
Roheline Süsinik - Lahendus keskendus heitgaasidest kogutud CO₂ taaskasutamisele. Tiim modelleeris protsessi, mille käigus kogutud CO₂ saab muuta metanooliks – uueks laevakütuseks –, või kasutada jahutussüsteemide külmainena.
FansOnly - Tiim, kes tegeles veealuse pidevmüra vähendamisega, kavandas sõukruvi tunnelisüsteemi, mis vähendab kavitatsiooni ja roolilaba löögimüra, aidates kaitsta mereelustikku.
Eesti on valmis rohepöördeks merel
„MarineHäkk näitas, et Eesti merendus ei ole enam kinni vanas paradigmas. Meil on teadmised, julgus ja tööstuslik võimekus, et luua päriselt toimivaid rohelisi lahendusi,“ ütles Ragmar Saksing.
Retrofit ei ole pelgalt tehniline uuendus, vaid ka uus majandusmudel, mis ühendab teaduse, tööstuse ja poliitika. Selline lähenemine võib kujundada Eestist Läänemere piirkonna rohetehnoloogia keskuse.
MarineHäkk 2025 tõestas, et merendus on tänapäeval mõtteviis – koostöö inimese, tehnoloogia ja keskkonnahoiu vahel ühise eesmärgi nimel: et Läänemeri ja selle ääres tegutsev Eesti oleks tulevikus sama sinine kui jätkusuutlik.