Teisel kursusel materjalitehnoloogiat õppiv Kaidi Kleinson on üks viiest julgest TalTechi heast eeskujust, kes sel aastal esimest korda Ironmani rajale astuvad. Tudeng on veendunud, et triatloni läbimine annab tugeva lisandväärtuse – see õpetab kiire elutempoga toime tulema, nutikat ajaplaneerimist ja head stressitaluvust. Kleinson usub, et kui tööandjal on valida kahe sarnase CV vahel, siis ta otsus langeb selle inimese kasuks, kes on läbinud Ironmani.
Kirg spordi vastu ja võistluste melu
21-aastast inseneriteaduskonna tudengit köidab spordivõistluste juures eelkõige melu ja toredad inimesed. Ta kirjeldab, kuidas Tartu maratonide stardipaugu ajal lastakse laulu ,,Maratonile’’ – juba laulule mõeldes tuleb tal kananahk peale. „See on hetk, kus ma tunnen, et kõik need võõrad inimesed minu ümber on mu kaasvõitlejad ja meil kõigil on ühine eesmärk – jõuda finišisse. Pärast võistlust süüakse ülimaitsvat seljanka suppi ja muljetatakse, kuidas kellelgi läks,“ räägib Kleinson.
Tudeng ütleb, et on üles kasvanud rahvaspordiüritustega – nimelt esimesed Tartu Maratoni laste distantsid läbis ta juba kolme aastaselt. „Lapsena köitis mind jäätis ja tasuta Cinamoni kino popcorni talong,“ meenutab ta. Kleinson toob välja, et just spordivõistlustel on ta jooksnud oma isiklikud rekordid. „See on uskumatu, kui palju jõudu annavad juurde pealtvaatajate hõiked, ma olen nii tänulik nendele inimestele. Mul on mitmeid lugusid rääkida, kui heatahtlikud on rajal teised sportlased minu vastu olnud. Näiteks täismaratoni joostes olid viimased kilomeetrid meeletult rasked ja üks mees ulatas mulle oma viimase geeli ja kostitas mitme hea sõnaga. Kehtib üldine reegel, et sportlane sportlast hätta ei jäta – see on selline spordikultuur, mis minu meelest Eestis kehtib küll.“
Spordiürituste kõrval oli omal kohal ka regulaarne treening. Põhikooli alguses käis Kleinson paar aastat kergejõustikus. Kuigi ala talle väga meeldis, tundis ta, et soovib siiski rohkem tiimispordiga tegeleda. Siis läks ta võrkpallitrenni ja käis seal gümnaasiumi lõpuni ehk ligi pool oma elust on ta igapäevaselt võrkpalli mänginud. „Nüüd vanemana tagasi mõeldes tõden, et ilmselt oleks mul kergejõustikus rohkem annet ja potentsiaali olnud, aga siiski võrkpalli kasuks otsustamist ma ei kahetse, sest see viis mind kokku maailma kõige ägedamate sõpradega, kellega suhtlen igapäevaselt ka praegu, isegi kui võrkpalli pole me enam kaks aastat koos mänginud.“ Võrkpalli kõrvalt hakkas tudeng ka jooksmas käima ja selle vastu tekkis tal kiiresti kirg. Juba 15-aastaselt jooksis ta oma esimese poolmaratoni ja 16-aastaselt täismaratoni. „Alates ülikooli tulekust olen tegelenud peamiselt jooksmise ja jõusaaliga,“ märkis ta.
Eeskujud ja võistluseks valmistumine
Olles spordiga pea kogu oma elu tegelenud oli tal ka kindel soov triatlon läbi teha. „Olen juba pikalt end Ironmani uudistega kursis hoidnud ja eeskujusid jälginud. TalTechi tulles avaneski mul võimalus ise eeskujuks saada – tahtsin seda väga,“ kinnitab ta. Kleinson soovib ka teistele tudengitele näidata, et nii õpingud kui ka Ironmaniks ettevalmistavad treeningud on võimalik edukalt päevakavva mahutada ja hästi planeerides jääb aega ka muude hobide ning lähedaste jaoks.
Tudengi sõnul on personaaltreener Karmen Reinpõld talle väga hea kava valmistanud, mille tempos ta liigub. „Eelkõige kuulan oma keha, kui tunnen, et midagi on liiast, siis teen vähem ja kui tunnen end tugevana, siis teen pisut rohkem. Samuti on mul plaanis osaleda Triatloniakadeemia etappidel, see on hea koht, kus end nii füüsiliselt proovile panna, kui saada ka lisatarkust üldise korralduse kohta – näiteks kuidas vahetusalades võimalikult kiiresti toimetada,“ tõi ta välja. „Lisaks üritan triatloni kohta näpunäiteid saada, kui osalen triatloniakadeemia seminaridel, kus räägivad oma ala professionaalid.“
Inseneriteaduskonna tudeng jälgib ka Youtube’st mitmeid triatleete. „Minu ühed lemmikumad on Anette Zukker ja Kristo Prangel – paar, kelle südameasjaks on tervislik elustiil ja triatlon. Arvan, et Ironman 70.3-ks ettevalmistus ei hõlma ainult treeninguid, vaid triatlon kui spordiala on täis meeletult palju pisiasju, mis eduka läbimise juures suurt rolli mängivad. Näiteks olen viimasel ajal keskendunud rohkem toitumisele ja ,,õppinud’’ pikkade trennide ajal sööma. Öeldakse ju, et triatloni neljas ala on toitumine. Selles pisut humoorikas lauses on aga väga palju tõde sees.“
Tartust pärit neiu leiab, et Ironmani võistluspäev on nii öelda palgapäev. Selle jaoks on mitmeid kuid vaeva nähtud. „Mina lähen seda võistluspäeva nautima, sest tean, et raske töö on tehtud. Ma arvan, et Ironmani lõpetamine annab mulle juurde enesekindlust ja teadmist, et suure pühendumisega olen ma võimeline suuri asju korda saatma,“ ütleb tudeng.
Kleinson usub, et pika triatloniks valmistumise perioodi jooksul areneb inimene palju ka vaimselt. „Võtmesõnad on distsipliin ja järjepidevus. Usun, et need omadused aitavad inimest ka muudes eluvaldkondades kaugemale. Soovitaksin Ironmanil osalemist teistelegi, sest usun, et valmistumise teekond parandab inimese elukvaliteeti tervislikkuse suunas. See arendab inimest nii füüsiliselt kui ka vaimselt,“ toob ta välja.
Materjalitehnoloogia tudengi vaba aeg kulubki suuresti spordile – selle tegemist naudib ta enim. Ta leiab, et treeningud on parim viis, kuidas argipäeva rutiinist korraks välja tulla ja võtta aeg iseendale. Lisaks Ironmani trennidele on ta avastanud ka spikeballi ja padeli. „Need on ideaalsed aktiivsed tegevused, mida koos sõpradega mängida.“
Kes teeb, see jõuab
Lisaks spordi tegemisele on Kleinson alates septembrist vabatahtlik Pagulasabis. „Olen toeks ühele Afganistanist pärit perele. Pereemale olen keelepartner, temaga kohtun iga nädal korra TalTechi raamatukogus. Koostan enne tundi töölehe ja räägime lihtsatel eluteemadel – näiteks kodu, reisimine ja perekond,“ räägib tudeng. Ta tunneb, et vabatahtlik töö arendab tema empaatiavõimet. „Mulle on alati meeldinud nõrgemate ja vähemuste eest seista ning neid aidata, kui ma vähegi oskan,“ selgitab ta.
Tudeng hindab väga ka ühist aega pere ja sõpradega. „Mul on meeletult vedanud, et minu ümber on nii ägedad inimesed, kes motiveerivad mind igapäevaselt rohkem pingutama. Täielik privileeg on oma 50ndates isaga käia nädalavahetusel kolme tunnisel rattatiirul ja peale seda vennaga koduaias jalkat või kossu mängida. Lisaks mis seal salata, kuna ma olen 20ndates noor ja mul on nii vinged sõbrad, siis mõnest nädalavahetusest kujuneb hulljulge seiklus. Vähemalt on jutte, mida vanaemana oma lastelastele rääkida,“ ütleb ta. „Aga kõik peab siiski elus tasakaalus olema, pühapäeva hommikul lähen trenni ja kirjutan referaadi valmis.“
Õpitav eriala – materjalitehnoloogia – köidab Kleinsoni väga. Ta näeb, et sellel valdkonnal on suur potentsiaal tulevikus areneda. „Leian, et praegusel tarbimisühiskonna ajastul hakkab maailm üha enam mõtlema, kuidas midagi jätkusuutlikumalt toota ja materjale taaskasutada. Keskkonna teemad kõnetavad mind,“ selgitab tudeng. Põnev eriala oli ka üks põhjustest, miks ta just tehnikaülikooli õppima tuli. Teine tegur oli aga soov keskkonnavahetuseks. „Tundsin, et kuna olen terve elu Tartus elanud, siis pean oma mugavustsoonist välja astuma. Parim lahendus tundus teise linna kolimine. TalTechi kohta olin ma palju positiivset kuulnud ja seetõttu oli otsuse langetamine minu jaoks üpris lihtne.“
Tehnikaülikooli juures meeldib talle enim positiivne õhkkond. „Tunnen, et olen ümbritsetud rõõmsate entusiastlike inimestega. Mulle meeldib, et TalTechis toimub peaaegu iga päev mõni sündmus ja siin on nii aktiivne tudengielu. Igast üritusest on midagi inspireerivat kaasa võtta, alates TalTech Business Forumist kuni linnakupeoni,“ leiab tudeng. Lisaks toob ta välja, et tehnikaülikoolis on tal olnud selliseid õppejõude, kes lisaks aine õpetamisele on ka muudes eluvaldkondades eeskujuks.
Kleinson soovib omandada vähemalt magistrikraadi ja töötada tulevikus valdkonnas, mis arendaks ja toetaks jätkusuutlikumat tarbimist. „Kavatsen end proovile panna paljudes väljakutsetes ning võimalikult palju ka reisida. Minu üks suurimaid unistusi on olla Keenia riigis ühes koolis vabatahtlik, tõenäoliselt kavatsen ka selle teekonna lähiaastatel ette võtta,“ räägib ta. Lisaks on ta veendunud, et sport jääb tema ellu igaveseks. „Sooviksin ühel päeval oma oskuseid ja teadmisi noorsportlastele jagada. Mul on mõned mõtted, kuidas oma praegust eriala ja sporti ühendada, et tulevikus leib lauale tuua,“ vihjab ta plaanile materjalitehnoloogia spordiga siduda. „Kümne aasta pärast loodan, et olen leidnud oma elus teatud tasakaalu: teen neid asju, mis mul päriselt silma särama löövad, väärtustan tervislikku elustiili ja minu ümber on endiselt inimesed, keda ma väga armastan.“