Kosmos, inseneeria ja Solaride – teemad, millest võikski Matthiasega rääkima jääda. Juba esimesed küsimused kosmose kohta kisuvad TalTechis teisel kursusel integreeritud tehnoloogiaid õppival Matthiasel suunurgad üles. Lisaks lööb ta kaasa päikeseauto ehitamise projektis Solaride, kus on mehaanikainsener.
Tulevane kosmonaut?
“Tegelikkuses ei olnud see uitmõte. Ma sain juba gümnaasiumis aru, et reaalained on minu teema,” põhjendas Matthias tehnilise eriala õpingute kasuks tehtud valikut. Põhjus, miks ta just integreeritud tehnoloogiateni jõudis, peitus erialade erinevustes. Matthias tõi välja, et see eriala on nö laia haardega ning võimaldab tulevikus tööle minna nii mehaanikainseneriks kui ka näiteks IT-spetsialistiks. Teisisõnu annab selle eriala õppimine võimaluse katsetada valdkonna erinevaid külgi, et leida enda jaoks see sobivaim tulevikutöö.
Ta ütles, et ei näe ühtegi teist kooli, kus ta parema meelega õpiks. “TalTech toob kokku tehnika-, füüsika- või matemaatikahuvilised inimesed, kes mõtlevad sinuga sarnaselt,” sõnas Matthias. Tema sõnul tulevad TalTechi täpselt sellised inimesed, keda ta vajab enda ümber selleks, et areneda.
Lisaks IT ja tehnika valdkonnale pakub talle väga suurt huvi ka kosmose valdkond. Nimelt jälgib ta vabal ajal kosmoselende, kui neid üle veebi kantakse. “Ma ei ole veel ise täielikult otsustanud, et ma tahan täpselt sellele (mingile kindlale) ametikohale saada kunagi tulevikus, aga ikkagi inseneriks – mis inseneriks, vot see on nagu lahtine minu jaoks,” arutles Matthias oma võimaliku tulevikuameti üle kosmose valdkonnas, mille poole ta teadlikult püüdleb.
Uurides Matthiaselt ülikoolis õppimise kohta, toob ta välja, et ajaga käiakse kaasas ning räägitakse aktuaalsetest teemadest nagu Industry 4.0. Ta tõi välja, et ei saa üle ega ümber matemaatika ja füüsika õppimisest tavapärasel kujul, mis annab võimaluse pärast põhitõdede selgeks saamist põnevamaid asju proovida. “See võtab aega, et jõuda sinna, et oled võimeline tegema nii-öelda ägedaid asju,” ütles Matthias.
Infokirjast Solaride'ini
Matthias tunnistas, et tunneb ülikooliõppes praktikast puudust ja seetõttu otsis ta ka võimalust õpitud teadmisi proovile panna.
Ta avas inseneeria õppekava tagamaid, tuues välja, et esimesel kursusel võiks olla praktikat rohkem, kuid tänu koroonale on praktikat ka teisel kursusel eriti vähe, kuna tudengid on e-õppel. Matthias selgitas, et teisel kursusel oleks pidanud olema palju praktilisi töid laboris. Ühe aine raames ehitavad nad näiteks praegu prototüüpi süsteemist, mis annaks koristajatele teada, kui seep või kätepaber on otsas. Tema sõnul oleks seda palju mugavam teha, kui koroonat poleks.
Matthias rääkis, et hakkas juba sügisel oma vabale ajale praktilist väljundit otsima. “Jah, ma tunnen sellest puudust ning tänu sellele ma arvan, et otsisingi Solaride´i sarnast projekti, et rakendada oma ülikooliteadmisi siis kuskil praktiliselt,” sõnas Matthias. Ta tõi välja, et suurde firmasse praktikale minnes ei oleks ta saanud sellist hands-on kogemust nagu Solaride'is. Info Solaride'i kohta leidis ta ülikooli iganädalasest infokirjast, mis äratas temas koheselt huvi. Nähes, et otsitakse insenere, otsustas ta tiimi kandideerida.
Matthias tõi välja, et peab väga oluliseks terve teekonna läbi tegemist – joonistest päris asjani välja. Ta selgitas, et sellised projektid nagu Solaride annavad võimaluse teadmisi juurde ammutada. Lisaks on su kõrval mentorid tuntud firmadest ning projekt ise tagab finantsilise toe, et loodud asjad ka valmis teha.
Solaride on Matthiasel esimene suurem erialane projekt. Ta näeb koostööd Solaride'i ja TalTechi vahel väga olulisena, kuna suur osa inseneridest tuleb TalTechist. Matthias tõi välja, et viis äsja ühe toote TalTechi tootmisesse, kus tehakse vajalik tükk valmis. Tema sõnul on väga oluline see võimalus, et keegi talle komponente valmis freesib.
Auto ilma roolivõimuta?
Solaride'is on Matthias mehaanikainsener ning tegeleb roolisüsteemiga. Lühidalt öeldes vastutab ta selle eest, et kui juht rooli keerab, siis keeraksid ka rattad. Ta selgitab oma konstrueeritud roolisüsteemi ning räägib, et tegemist on üpris lihtsa ja labase süsteemiga. Küsides temalt roolivõimu kohta, siis sellest võime ainult und näha. “See auto ei olegi mõeldud parkimiseks ma arvan,” lisab ta naerdes.
Lisaks roolisüsteemile on ta ülesanne akupaki aluse kinnituste disainimine. Matthiast kuulates tundub olevat tegemist suure väljakutsega. Ta loetleb, et akukast kaalub umbes 100 kg, kinnitused peavad hoidma kinni ka 20G juures ning kast tuleb kinnitada auto toruraami külge – viimases seisnebki tema sõnul kõige suurem probleem. Ta toob välja, et ehitab justkui sahtlit, millesse akupakid külgede pealt sisse lükata. Matthiase sõnul on projekti üks suurimatest kasuteguritest see, et teoreetiliste teadmiste abil valmib midagi reaalset.
Osale virtuaalselt TalTechi avatud uste nädalal 26.-30. aprillini ja uuri, kuidas ka sina saaksid sellistes ägedates projektide osaleda: www.taltech.ee/avatuduksed