Virumaa kolledžis on tehtud neli meeskonnapraktika pilootprojekti, mille teemad pakkusid välja tööandjad. Meeskonnad koosnesid IT ja masinaehituse erialade üliõpilastest, juhendajateks nii kolledži kui ka ettevõtte töötajad. Praktikale eelnes õppejõudude stažeerimine tööandja juures.
Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži direktor
Kuna kolledžis pakutakse eelkõige rakenduskõrgharidust, siis on praktika õppekava kohustuslik osa, moodustades sellest ligi veerandi. Ometi oli meeskonnapraktika vorm meile avastamata maa ning vajadus selle järele tekkis pandeemia ajal. Hulk tudengite lõputöid jäi sooritamata, kuna ettevõtted ei olnud valmis neid praktikale võtma. Samal ajal tekkis võimalus saada rahastust projektile EDU, kus olulisel kohal oli uue praktikavormi piloteerimine, õppejõudude stažeerimine, praktikajuhendajate koolitused ning praktikute kaasamine õppetöösse. Samuti oli eesmärk välja töötada meeskonnapraktikat reguleerivad dokumendid.
Ideid meeskonnaprojektide jaoks oleme püüdnud tööandjatelt saada juba aastaid. Üksikuid teemasid on pakutud, kuid nende teostamine oleks võrdne doktoritööga. Seetõttu oli kolledžis läbiviidavate parktikajuhendajate koolituste üks väljundeid osalejate pakutavad praktilised teemad, õpiväljundid ja tulemused. Ülesanne osutus oodatust raskemaks, kuid andis tulemuse. Kokku sõnastati kümme teemat viie koolituse kohta, millest rakendusid neli. Suurim leid oli kolledži jaoks koostöö Ida-Viru Keskhaiglaga, kus viidi läbi lausa kolm meeskonnapraktikat. TNC Components OÜ on mööblifirma, kellega oleme varemgi koostööd teinud, kuid seekord köitis mõlemaid osapooli just uudne praktikavorm.
Meeskonnapraktika viidi läbi valdavalt kolledži ruumides. Esmalt tutvuti tööandja juures tööprotsessi ja ülesandepüstitusega. Seejärel mõeldi läbi praktika meeskonnaliikmete rollid. Iga meekonnaliige hindas eneseanalüüsis oma tugevusi ja ka parendamist vajavaid oskusi. Järgnevalt koostati tööplaan ning jagati ülesanded. Vähemalt kord kuus kohtuti ettevõtte esindajaga ja vahetati infot tehtud töö ning kerkinud väljakutsete kohta. Juhendajad andsid tagasisidet ning vajadusel aitasid edasi liikuda. Praktika kaitsmine toimus ettevõttes, kuhu oli kuulama kutsutud ka teised ettevõtte töötajad. Meeskonnaliikmed ise viisid aga taas läbi nii enese- kui ka meeskonna analüüsi, hinnates saavutatud tulemust ka sotsiaalsete pädevuste seisukohalt.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et katsetatud praktikavorm õigustas end. Üliõpilaste eneseanalüüsi põhjal selgus, et tudengitel on raske stressiga toime tulla, leida uusi ideid ja lahendusi, puuduvad juhtimisoskused. Peale praktikat oli eneseanalüüsi tulemus kõrgem, kuna paranesid iseseisva ja meeskonnatöö oskused ning stressitaluvus, küll oli endiselt murekohaks loovus erinevate lahenduste pakkumisel. Üldine tagasiside üliõpilaste poolt oli aga positiivne ja sooviti ka edaspidi sellise praktikavormiga jätkata. Kõige olulisemaks hinnati võimalust tegeleda ülesandega, mille lahendamine lõi tööandjale lisandväärtust.
Meeskonnapraktika pilootprojekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond.