Meeter on SI pikkuse ühik, mille tähis on m. Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Organisatsiooni definitsiooni järgi on meeter määratud vaakumis leviva valguse kiiruse c fikseerimisega arvväärtusel 299 792 458 väljendatuna ühiku m·s−1 abil, kus sekund on määratletud ΔνCs alusel. 

Tänapäeval mõõdetakse majanduses, tööstuses ja standardimisel pikkust, laiust, sügavust, läbimõõtu jmt meetersüsteemis kõigis maailma riikides, v.a. Ameerika Ühendriikides, Libeerias ja Mianmaris. Võib tunduda hämmastav, kuidas kujunes välja nii, et maailma suurim tööstusriik ei kasuta SI-süsteemi, kui kõik ülejäänud on selle omaks võtnud.

Ajalooliselt on maailma eri paigus välja kujunenud küllaldaselt inimese kehaosade pikkusel põhinevaid ja kohati unustusehõlma vajunud ühikuid, mille kokkuleppeline väärtus võis kehakasvu ja -proportsioonide tõttu tsivilisatsiooniti erineda mitu korda. Jacob Köbeli kirjeldusel tehti keskajal nii, et kui Euroopa külades parem etalon puudus, võeti kasutusele keskmistatud jala pikkus, reastades kuusteist ettejuhtuvat külameest üksteise järgi ritta ja jagades lõpptulemuse meeste arvuga. Sedasi tagati võrreldav pikkuse mõõtmine ühe küla või linna lõikes, kuid võrreldavust kaugemate asulatega üldjuhul tagada ei suudetud.

Ameerikas tänini kasutatav pikkusühik jalg on tuletatud täiskasvanud mehe saapajala pikkusest. Jalg on mõõtühikuna kasutusel olnud kirjalike allikate põhjal laialdaselt Antiik-Kreeka, -Hiina ja Rooma impeeriumi ajast, kus Kreeka jala (πούς, pous) pikkus oli 302 mm ja Rooma jala (pes) pikkus umbes 295,7 mm. Tänapäeval kasutatav jalg on 1959. aasta rahvusvahelise kokkuleppe järgi 304,8 mm pikk. Varasemad tsivilisatsioonid Egiptuse, India ja Mesopotaamia piirkonnas kasutasid pikkusühikuna küünart, kämmalt ja sõrmelaiust.

Põhjus, miks Ameerika Ühendriikides kasutatakse pikkuse mõõtmiseks teistsuguseid ühikuid, ei ole otseselt seotud ameeriklaste vastumeelsusega Euroopast pealesunnitud meetersüsteemi kehtestamisele ega Briti traditsiooniliste ühikute kasutamise poolehoiuga. Juhtum, mis lükkas pea sajandiks edasi SI-süsteemi kasutuselevõtu Atlandi ookeani taga, leidis aset Prantsuse Revolutsiooni ajal. Taustaks: Prantsusmaa oli vastsündinud Ühendriike tolle iseseisvussõja vältel järjepidevalt toetanud, et nõrgestada oma rivaali Briti impeeriumi positsiooni Uues Maailmas.

Sündmused algasid sellest, kui Thomas Jefferson tellis 1794. aastal Prantsusmaalt vasest meetri ja graavi ehk kilogrammi etalonid, et nende alusel levitada meetersüsteemi Ameerika Ühendriikides. Jefferson imetles Prantsusmaa teaduspõhist valitsuskorda ja ajaloolaste hinnangul võinuks veenda Kongressi meetersüsteemi ametlikult kasutusele võtma, kui poleks aset leidnud järgnevat traagilist seika.

Prantsusmaa revolutsiooniline valitsus lähetas etalone transportima mitu korda Lõuna-Ameerikas botaanilistel avastusretkedel seilanud prantsuse arsti ja botaaniku Joseph Dombey, kelle taimetarkusest loodeti põllumajandusläbirääkimistel Jeffersoniga kasu lõigata. Dombey pidanuks välja kauplema soodsad viljaekspordi tingimused ja muuseas Philadelphia sadamasse kohale toimetama pikkuse ja massi etalonid. Lisaks oli tegemist haritlasega, kes mõistis täpsete kaalude ja mõõtude olulisust, mistõttu loodeti, et Kongress võtab tema põhjendused avasüli vastu. 

Dombey tegemisi jälitas kahjuks ebaõnn. Kahe aasta jooksul Peruust kogutud viljataimede saadetis langes Briti mereröövlite kätte ja äritüli tagajärjel jätsid endised koostööpartnerid hispaanlased ka kõik Tšiilist ühiselt korjatud väärtuslikud taimeeksemplarid endale. Philadelphia merereisil läks aga veelgi täbaramalt.

Atlandi ookeanil seilasid 18. sajandil Briti kuningakoja teenistuses laevakaaperdajad, kes võisid osa röövsaagist endale jätta. Ühel päeval sattus Kariibi merel selliste piraatide haarangusse laev, millel üks madrustest rääkis hispaania keelt kummaliselt jämeda prantsuse aktsendiga. Tegemist oli sellesama õnnetu Dombey’ga, kes piraadilaevu märgates oli tekilt riideid tuulde paisates kajutisse tormanud, et end vähegi usutavalt hispaanlasest madruseks maskeerida. Madrusehakatis jäi arvatavasti vähese hispaaniakeelse sõnavara tõttu siiski silma. Mehe isiku tuvastamiseks vangistati ta Montserrat’ saarel Kariibi merel. Dombey suri vangistuses enne seda, kui mereröövlid jõudnuks tema eest prantslastelt lunaraha nõuda, ning etalonid ei jõudnud iialgi Jeffersoni kätte.

Lõpetuseks: kuigi tavaelus kasutatakse jalga, tolli ja miili, realiseeritakse ehk tuletatakse jala pikkust Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis juba üle poole sajandi SI meetri ja sekundi kaudu. Kõik traditsioonilised ühikud on mõlemas riigis jälgitavad SI põhiühikuteni. Ainult aeg näitab, kas jalg jääb olmekasutuses pikalt kestma või hääbub nagu küünar, süld ja penikoorem.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.

Viited:

• Pirates of the Caribbean (Metric Edition), Keith Martin, 19.09.2017

• James Vincent, Beyond Measure: The Hidden History of Measurement, 2022, Faber & Faber Limited, London