30. märtsil 2020 lahkus igavikku Eesti arvutiteaduse alusepanija, Eesti teaduste akadeemia akadeemik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Enn Tõugu.        

Enn Tõugu oli üks neist Eesti noormeestest, kes 1950. aastate lõpul läkitati Moskvasse ja Leningradi arvutiasjandust õppima ning kellest said järgmise kümnendi algul selle valdkonna pioneerid kodumaal. Esimestel aastatel pärast Leningradist naasmist osales Enn Tõugu nn Pirita tee instituudis (Tallinna elektrotehnika teadusliku uurimise instituut) originaalse miniarvuti STEM projekteerimisel ja ehitamisel.

Alustanud programmeerijana, kujunes Enn Tõugust kiiresti teadlane, kelle uurimistemaatika keskendus 1970. ja 1980. aastatel süsteemprogrammeerimisele, deklaratiivsetele keeltele ja tehisintellektile selle sõna tollases tähenduses. Tema uurimistöö keskpunktiks oli teadmiste kirjeldamine arvutusmudelitena ning nende baasil algoritmide automaatne koostamine programmide struktuurse sünteesi all tuntud tehnikat kasutades.

Kuigi tema olulised teedrajavad tööd ilmusid algselt vene keeles, on ta hästi tuntud kõikjal maailmas. Tema töid arvutite tarkvara, tehisintellekti ja küberkaitse alal on ilmunud eesti, vene, inglise ja poola keeles. Ta on seitsme teadusmonograafia ja üle 200 teadusartikli autor. Tema sulest on pärit ka kümned esseed ja populaarteaduslikud kirjutised. Tema ja tema õpilaste tegutsemisest said alguse Eestile kuulsust toonud tarkvaraarendus ja küberkaitse.

Enn Tõugu elas pika ja mitmekesise elu, mida iseloomustab tema 2017. aastal ilmunud elulooraamatu pealkiri: Elu nagu etendus: Siberi ja Kremli kaudu Rootsi kuningriiki.

Enn Tõugu sündis Tallinnas 20. mail 1935. Tema isa oli tuntud jurist. 1941. aastal küüditati perekond Venemaale Kirovi oblastisse. Asumisel olles kaotas ta vanemad, pidi olema teatud aja lastekodus ning alustas oma kooliteed venekeelses külakoolis. Pärast kodumaale naasmist kasvas ta oma tädi perekonnas Tallinna külje all Haaberstis. Eriala valikul pidi ta teatud määral arvestama oma asumisele saadetu päritolust tulenevate piirangutega. Tehnikaülikooli mehaanika eriala oli tema võimalus. Nii lõpetas Enn enne arvutiteadusele pühendumist TPI mehaanikainsenerina.

Oma töömehe teed alustas ta Tallinna Ekskavaatoritehases, kus projekteeris mudapumba ning osales Eestile kuulsust toonud ja maaparanduses laialt kasutatud mitmekopalise ekskavaatori loomisel. Sellele järgnenud arvutiasjanduse õpingutele Leningradis järgnesid juba mainitud Pirita tee instituut, teaduste akadeemia küberneetika instituut ning edasi vaheldumisi Tallinna tehnikaülikool, kuninglik tehnoloogiaülikool Stockholmis, Estonian Business School ja NATO kollektiivse küberkaitse kompetentsikeskus Tallinnas. Ennu teadlaskarjäär oli kiire: tehnikateaduste kandidaadi kraadi sai ta 1965, tehnikadoktori kraadi 1973. NSVL kõrgem atestatsioonikomisjon omistas talle professori kutse 1978. aastal. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti ta 1981, Academia Europeae liikmeks 2010.

Teadustöö kõrvalt küberneetika instituudis alustas ta pedagoogiteed tehnikaülikoolis ning jätkas professorina Rootsis 1992–2000 ja seejärel uuesti Eestis. Enn Tõugu peamiseks panuseks teadlaste ja inseneride kasvatamisel on tema juhendamisel kaitstud 21 kandidaadi- ja doktoritööd ning kümnetes magistritaseme lõputöid. Selle kaudu aitas ta Eestis luua tugevat arvutiteaduse koolkonda, mis omakorda sai aluseks tärganud IT-tööstusele. Juba iseseisvumiseelses Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkonna pärand tegi hiljem võimalikuks eesti teadlaste kiire ümberorienteerumise. Enn Tõugu kaasabil loodud vundament on kaudselt ka eesti infotehnoloogiaalaste idufirmade edu taga. Tema tegevus mõjutas kõiki mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenere ja arvutiteadlasi. Tema õpetus sisaldas peale dissertatsiooni juhendamise ka teadlaseks ja inimeseks kasvatamise komponenti ning eetilisi tõekspidamisi, mis moodsas küünarnukiõigusele ülesehitatud akadeemilise kultuuris alati ei taga edu, kuid seavad esikohale püsiväärtused.

Enn Tõugu tegevus ei piirdunud kaugeltki ainult teadusega. Ta oli huvitatud ühiskonnas toimuvatest arengutest ning avaldas Eesti ajakirjanduses populaarteaduslike artiklite kõrval ka arvamusartikleid ühiskondlikel teemadel. Teaduslik-tehniliste ühingute esindajana sai temast 1989–91 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik. Moskvas liitus ta Eesti fraktsiooniga ning andis oma panuse võitlusse taasisesesivumise eest. 1996. aastal kandideeris Enn Tõugu Eesti presidendi valimistel.

1965. a pälvis Enn Tõugu Eesti NSV riikliku preemia. Ühena vähestest Eesti teadlastest on talle omistatud NSV Liidu riiklik preemia (1987). 1987. a autasustati teda ordeniga Austuse märk, 1995. a Eesti teaduste akadeemia medaliga ja 2001. a Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 2017. aastal pälvis ta riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, nn elutöö preemia. 

Enn Tõugu oli kirglik avamerepurjetaja, purjelaeva kapten ning kuulus muuhulgas Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati kohtunike kogusse. Kolleegidele ülikoolis ja teaduste akadeemias kiitis ta alati arutelusid Pirita jahtklubis, mida ta pensionipõlves regulaarselt külastas. Huvi maailmas toimuva ja eriti infotehnoloogia ning infoühiskonna arengute vastu oli tal ülitugev ega lakanud füüsilise tervise halvenemisel.

Mälestame oma õpetajat, silmapaistvat teadlast ja head kolleegi ning avaldame kaastunnet lähedastele.

Teaduste Akadeemia
Tallinna Tehnikaülikool
Tarkvarateaduse instituut
Küberneetika Instituut