Sõjapõgenikuna siirdus Priidu Pukk koos perega 1944. aastal Rootsi. Ta õppis Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis (KTH) ja Uppsalas. Priidu Pukk töötas alates 1971. aastast KTH-s teadusassistendina, lektorina, dotsendina ja õppetooli juhatajana; õpetas mehaanikat, tugevusõpetust, masinaelemente ning oli vastutav erialaõppe – masinate konstrueerimine – eest.

Koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga sai alguse KTH mehaanikateaduskonna õppejõudude külaskäigust 1990. aasta oktoobris tehnikaülikooli ning tehnikaülikooli mehaanikute vastukülaskäigust 1991. aasta aprillis KTH-sse.

Aastatel 1994-1997 oli Priidu Pukk PHARE Tempus tootearendusalase projekti initsiaatoriks ja KTH-poolseks koordinaatoriks, mille väljundiks sai 1997. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis käivitatud tootearenduse õppekava. Tehnikaülikool osales 1998. aastal Priidu Pukki poolt koordineeritud Põhjamaade tootearendusalases teaduskoostöövõrgustikus tehnikaülikoolide vahel (Halmstad, KTH, Taani TÜ) ja toimis teaduskoostööleping Tallinna Tehnikaülikooli masinaehituse instituudi ja KTH masinate projekteerimise osakonnaga 1999 – 2000 aastal. Alates 1994. aastast toimus rida teadussümpoosiume OST(T) (Oulu-Stockholm-Tallinn-Tampere), mille rootsipoolseks koordinaatoriks oli Priidu Pukk. Aastatel 1994, 1997, 2000 ja 2003 toimusid sümpoosiumid Tallinnas.

Pidev ja tihe koostöö Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna instituutidega jätkus kuni Priidu Pukki emeriteerumiseni kümmekond aastat tagasi. Priidu Pukk oli ca 30 KTH-s stazeerinud tehnikaülikooli õppejõu, doktorandi, litsentsiandi, magistrandi ja diplomandi vastuvõtjaks, juhendajaks ja mentoriks selle sõna otseses tähenduses. Mehaanikateaduskonna ettepanekul valiti ta 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks.

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituut jääb mäletama Priidu Pukki abivalmis kolleegina ja väga erudeeritud asjatundjana paljudes valdkondades.