Tallinna Tehnikaülikool

Meie seast on 90-aastaselt lahkunud emeriitprofessor ja laevaehitusinsener Jaan Metsaveer. Ta sündis 21.4.1933 Pärnumaal Vändra vallas taluniku peres ja suri 13.02.2024 Tallinnas.

Jaan Metsaveer
Professor Jaan Metsaveer (1933 – 2024)

Teadlane, kes taaselustas laevaehitushariduse Eestis

Jaan Metsaveer õppis Vändra koolis aastatel 1941–1952. Ta lõpetas 1958. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi laevaremondi teaduskonna laevaehituse ja -remondi erialal.

1970. aastal kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis tehnikakandidaadi väitekirja ning 1980. aastal sai ta samast ülikoolist füüsika-matemaatika doktorikraadi tahke deformeeruva keha mehaanika alal.

1956–1958. aastal töötas Metsaveer Meretehases nr 7 konstruktorina ning aastatel 1958–1962 Tehnilises Koolis nr 1 laevaehituse ja tehnilise mehaanika õpetajana. Aastatel 1962–1967 töötas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusmehaanika kateedris vanemõpetajana.

Teadustööga hakkas Metsaveer tegelema 1967. aastal, kui ta asus tööle Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituuti, kus ta töötas kuni 1982. aastani. Aastatel 1980–2002 oli ta tehnilise mehaanika professor ja Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikainstituudi direktor (kuni 1992. aastani Tallinna Polütehniline Instituut). Kuni 2016. aastani oli ta emeriitprofessor ja erakorraline vanemteadur. Samuti töötas ta aastatel 1995–1998 külalisteaduri ja professorina Le Havre'i ülikoolis Prantsusmaal. Teda võib iseloomustada kui teaduspõhist laevaehitajat, kellel olid selged eesmärgid arendada Eestis kaasaegset meretehnika alast oskusteavet.

Laevaehitusinseneride koolitus algas Tallinnas 1950. aastal, aga lõpetati vaid mõned aastad hiljem. Õpetamine kohapeal venestati ja viidi üle Leningradi. Metsaveer oli üks viimaseid tudengeid, kes Tallinnas lõpetas. Hiljem nentis Metsaveer, et eestlased ei olnud eriti huvitatud Leningradis sudostronie-õppimisest ja nii kadus ülikoolist laevaehitusharidus ja laiapõhjalisem oskusteave ligi pooleks sajandiks.

Tema teadustöö põhisuunad olid õhukeseseinalised konstruktsioonid, konstruktsiooni ja vedeliku vastasmõju, akustiliste kajasignaalide tekkemehhanismi selgitamine ja nende infosisaldus ning lainelevi viskoelastses keskkonnas. Tema doktoritöö (1980) teemaks oli „Kajasignaalid elastsetelt koorikutelt". Kajasignaalide teoreetilised küsimused on tänapäevalgi väga aktuaalne uurimisteema, kuna huvi veealuse maailma vastu kasvab.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal oli ta aktiivne rahvusvahelises teadusringkonnas, osaledes valdkonna konverentsidel ja avaldades artikleid valdkonna teadusajakirjades. Ta oli ka American Acoustic Society liige. Metsaveer jätkas oma uurimistööd ka pärast pensionile jäämist. Ta on avaldanud üle 80 teadustöö (sealhulgas kaks monograafiat) ja koostanud ülikoolide õppematerjale. Tema juhendamisel on kaitstud kaks doktoritööd.

Parvlaeva Estonia uppumine 1994. aastal käivitas ulatusliku uurimise õnnetuse põhjuste kohta. Metsaveer oli rahvusvahelise õnnetusjuhtumite uurimise komisjoni JAIC liige ja jälgis ka uusi uurimisi suure tähelepanuga kuni elu viimaste kuudeni. Ühes intervjuus ütles ta, et Estonia hukkus, kuna teadus ei osanud sel ajal kõike vajalikku välja arvutada. Seda mõtet silmas pidades võttis ta initsiatiivi, et koostöös soomlastega taaselustada laevaehitusinseneride koolitus Eestis. Enne surma nägi Metsaveer, et projekt on valmis. Koostöö tulemusena on viimase 20 aasta jooksul koolitatud ligikaudu 50 laevaehitusinseneri, kellest viis on omandanud Aalto ülikoolis ka doktorikraadi. Täna töötab Tallinna Tehnikaülikoolis kaks meretehnoloogia professorit, kes on lõpetanud Soomes doktoriõpingud laevaehituse erialal. Lisaks tegutseb Saaremaal Tallinna Tehnikaülikooli meretehnoloogia kompetentsikeskus MARTE, mille katsebasseinis on võimalik uurida laevade ja merekonstruktsioonide hüdrodünaamilisi nähtusi. Tänasel päeval omab Eesti juba ise võimekust laevaehitusinseneride koolitamiseks kõigil kõrghariduse astmetel ning Tallinna Tehnikaülikooli on praeguseks lõpetanud kolm laevaehitusdoktorit, neist kaks viimased alles möödunud, 2023. aastal.

Kolleegid ja paljud kaasaegsed laevaehitusinsenerid jäävad Jaani mäletama põhjaliku ja sõbraliku inimesena, kes taaselustas Eesti laevaehitushariduse.

Kristjan Tabri

Tallinna Tehnikaülikooli meretehnoloogia professor

Autor on üks esimesi tudengeid, kes Jaan Metsaveere initsiatiivil Soome laevaehitust õppima suundus.

Petri Varsta

Jaan Metsaveeri professorist kolleeg Aalto ülikoolist.