Tähestikulises järjekorras:

Jaak Aaviksoo sõnutsi on ülikoolil on vaja selget sõnumit, mida meie partnerid ja eelkõige riik meilt ootavad. See peaks väljenduma selgetes strateegilistes valikutes. Kas olla rohkem teadusele või hoopis õppetööle orienteeritud? Kas anda rohkem praktilist haridust või teoreetilisi teadmisi? Kas olla veelgi rahvusvahelisem? Kui palju me tahame rahvusvahelisi tudengeid? Kas me tahame, et kõik välisõppejõud hakkaksid õpetama eesti keeles? “Need on väga põhimõttelised küsimused ja keegi ei saa neile üksinda vastata – see tuleb ülikooli sees kokku leppida ja ükskõik, kes rektoriameti endale saab, peab need koos nõukogu ja ülikooliga sõnastama,” räägib Aaviksoo, kel saab läbi viis aastat ametiaega TalTechi rektorina. Intervjuu leiad siit.

Jarek Kurnitski leiab, et tõsiseim kitsaskoht on doktoriõppes: doktoriõppe reform täielikult ei õnnestunud ja nõuab ümbermõtestamist. “Doktoriõpe peab olema nii paindlik, et meie juures saavad olla doktorantuuris ka need inimesed, kes töötavad ettevõtetes ja asutustes. Need, kes töö kõrvalt kaitsevad, hakkavad kohe oma töökohas teadmisi rakendama. Oluline on suuta koolitada doktoreid sinna, kus neid Eestis kõige rohkem vaja on. Ilmselt ainult nii saab lahendada doktorite muna-kana-probleemi: vaidlus „neid on liiga vähe“ versus „neid ei ole üldse vaja“ on kaua kestnud ja ülikool ise peab positiivse hõivamise strateegiaga selle lahendama. Rakenduse leidnud doktorid muudavad Eesti ühiskonna kindlasti paremaks,” räägib Kurnitski, kes on tegevteadlane ning professor TalTechis ja Aalto Ülikoolis. Intervjuu leiad siit.

Tiit Land rõhutab interdistsiplinaarsuse arendamise olulisust. “Mul puudub praegu adekvaatne ülevaade, kui interdistsiplinaarsed on tegevused Tallinna Tehnikaülikoolis, nii õppetöös kui ka teadus- ja arendustegevuses, aga kindlasti soovin seda mõlemas vallas arendada,” märgib Land, kes praegu on Tallinna Ülikooli rektor ja vaatab TalTechi väljastpoolt. Intervjuu leiad siit.

Kõikide kandidaatide intervjuudele järgneb igaühe ametlik ja vähem ametlik CV ning lühivisioon ülikooli arengust. Veebis leiad kõik rektorivalimistega seonduva siit.

Ajakirja kaanepersoon Gerlin Gil on kolm aastat olnud TalTechi üliõpilasesinduse esimees ja räägib intervjuus sellest, millist koostööd üliõpilasesindus ülikooli juhtkonnalt ootab. Gili sõnul on koostöö praeguse rektoraadiga sujunud vägagi konstruktiivselt ja üliõpilasena on tal kiiresti arenenud TalTechis hea õppida. “Tahaks, et uus rektor oleks jätkuvalt kindla sõnaga ja seisaks oma ülikooli ja tudengkonna eest nagu lõvi, arvestades kõiki ülikooli sihtgruppe, kasvatades akadeemilise pere koostööd,” ütleb Gil ootusena uuele rektorile. Intervjuu leiad siit.

Toome ära üliõpilaskonna ootused uuele rektorile ja tutvustame haldus-tugistruktuuri töötajate jaoks olulisi teemasid. Lisaks küsisime suurelt hulgalt ülikooli töötajatelt, milline on nende jaoks ideaalne ülikool.

Ajalookülgedel meenutame ülikooli seniseid juhte ja otsime vastust küsimusele, milline on hea rektor.

Ajakirjast leiad ka Iseauto tulemise loo – samal ajal kui ülikooli teadlaste-tudengite ja Silberauto koostöös arendatud Iseautol on kõik eeldused saada Eesti edulooks, tegeleb ülikool edasi teadus-arendustööga autonoomsete sõidukite võimaluste ja turvalisuse teemal.

Koostööst on juttu rohkemgi: IT-teaduskonna näitel otsime vastust küsimusele, kas koostöö ettevõtete ja ülikooli teadlaste vahel on vaid ilus unistus või võib olla ka toimiv reaalsus.

Ning viimaks tutvustame viit silmatorkavat tudengit: neli majandusteaduskonna üliõpilast, kes valiti välja esimeste Lillestipendiumite saajateks, ning Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise üliõpilast, kes sai esimesena stipendiumi kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt.

Head lugemist ja püsige terved! Peatoimetaja repliik räägib just sellest, kuidas eriolukorras (vaimult) terveks jääda.

Kogu ajakirja leiad siit või sirvi veebis siin.