Just sellele väljakutsele otsiti vastuseid Brüsselis toimunud seminaril „Powering Europe’s Maritime Retrofit Transition“, kuhu Eesti Mereakadeemia koostöös Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindusega tõi kokku poliitikakujundajad, teadlased, tööstuse esindajad ja ettevõtjad.

Nagu rõhutas Eesti suursaadik Belgias ja Luksemburgis Helen Kaljuläte, on „Euroopa merendussektor jõudnud punkti, kus tuleb keskenduda kestlikkusele, laevastiku dekarboniseerimisele ja digitaalsele vastupidavusele“. Tema sõnul on just praegu õige aeg tuua kokku poliitikakujundajad, teadus ja ettevõtted, et kujundada ühiselt tulevikulahendusi.

Euroopa Komisjoni DG GROW asepeadirektor Maive Rute tõi esile hiljuti vastu võetud Euroopa meretööstuse strateegia tähtsuse. Tema sõnul peab Euroopa „olema paremini ette valmistatud uueks maailmaks, kus konkurents, julgeolek ja vastupidavus on senisest olulisemad“. Strateegia keskmes on tööstusliku võimekuse tugevdamine, innovatsiooni toetamine ning investeeringute suunamine tulevikukindlatesse lahendustesse.

Arutelude keskmesse tõusis vajadus arendada Euroopa-ülest koordineeritud merenduse moderniseerimise ehk retrofit-võimekust. Kliimaministeeriumi asekantsler Kristjan Truu rõhutas, et „retrofit ei ole nišitegevus, vaid kiireim ja kulutõhusaim viis vähendada heitmeid juba olemasolevas laevastikus“. Kuna suurem osa 2030. ja isegi 2040. aasta laevastikust on juba täna olemas, tuleb keskenduda olemasolevate laevade uuendamisele, mitte ainult uute ehitamisele.

Samas tõi Truu välja olulise kitsaskoha: Euroopa võimekus on killustunud. „Meil ei ole täna ökosüsteem piisavalt koordineeritud ega terviklikku väärtusahelat disainist rakendamiseni,“ märkis ta, lisades, et just seetõttu on vaja tugevat koostööd tööstuse, teaduse ja avaliku sektori vahel.
Eesti panustab sellesse arengusse aktiivselt. 

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger tutvustas algatust luua merenduse moderniseerimise tippkeskus. Tema sõnul on eesmärk „luua kõrge mõjuga ja rahvusvaheliselt tunnustatud kompetentsikeskus, mis aitab muuta olemasoleva laevastiku energiatõhusaks ja digitaalselt arenenuks“. Keskus ühendab meretehnika, alternatiivkütuste, digitaliseerimise ja küberturvalisuse alase kompetentsi ning teeb tihedat koostööd tööstusega, et viia teaduslikud lahendused kiiremini praktilisse kasutusse.

EC-MaRe algatuse raames tutvustasid eksperdid – Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, Dr Ulla Pirita Tapaninen, Eesti Mereakadeemia tenuuriprofessor ja meretranspordi uurimisrühma juht, Dr. Pentti Kujala, Eesti Mereakadeemia tenuuriprofessor ja veeteede ohutuse juhtimise uurimisrühma juht, Dr. Sanja Bauk, Eesti Mereakadeemia kaasprofessor ja merendusküberturvalisuse keskuse juht, ning Raido Lember, Eesti Merendusklastri kaasasutaja ja juhatuse liige – laevade moderniseerimise strateegiaid, keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, merenduse küberturvalisust ning tööstuse koostöövõimalusi. Ettekannetes toodi esile vajadus siduda teaduslik teadmine praktiliste lahendustega, mis aitavad merendussektoril kiiresti kohaneda nii keskkonna- kui ka diginõuetega.

Paneeldiskussioonis „Euroopa meremajanduse kiirendamine moderniseerimise, innovatsiooni ja poliitika abil“ keskenduti sellele, kuidas viia Euroopa meremajandus järgmisele tasemele. Aruteludes rõhutati, et Euroopa peab liikuma regulatsioonide loomiselt nende tõhusa rakendamise suunas. Selleks on vaja paremat koordinatsiooni, sihipärast rahastust ning stabiilset ja ennustatavat regulatiivset raamistikku.

Samuti toodi esile, et killustatus liikmesriikide vahel vähendab Euroopa konkurentsivõimet. Ühe võimaliku lahendusena nähti tugevamat koostööd läbi ühiste algatuste, nagu merenduse väärtusahela liit (EU Industrial Maritime Value Chain Alliance), mis aitaks koondada ressursse ja kiirendada innovatsiooni.

Seminari modereeris Eesti Merendusklastri juhatuse esimees Jaak Viilipus.
 

Kokkuvõttes jäi kõlama selge sõnum: Euroopa merenduse rohepööre ei saa toimuda ilma olemasoleva laevastiku ulatusliku moderniseerimiseta. Selleks peab Euroopa koondama oma võimekused, suunama investeeringud rakendusse ning tegutsema kiirelt ja koordineeritult. Küsimus ei ole enam selles, kas muutus toimub, vaid selles, kas Euroopa suudab seda juhtida.