Kelleks Sa väiksena saada tahtsid?

Väiksena tahtsin saada õpetajaks ning läbi aastate on olnud väga väga palju erinevaid ameteid, millest olen unistanud. Nooremana tahtsin saada ka tantsijaks, põhikooli lõpus mõtlesin, et minust võiks saada diplomaat või bioloog, gümnaasiumis plaanisin minna õppima ärijuhtimist ning 12. klassis sain aru, et minust peaks saama insener. Koolis polnud mul kunagi eelistusi, kas reaal-, keelte või humanitaarsuund – mulle tundub, et minus kohtuvad teadlane, poliitik ja loomeinimene. Kuna puhas füüsika tundus mulle sellel ajal „kuiv“, siis olles perekonna kaudu laevandusega seotud, leidsin TalTechi kodulehelt Eesti Mereakadeemia veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise eriala, milles kohtuvad füüsika ja mehaanika minu jaoks reaalsemate ja huvitavamate ainetega nagu kartograafia, hüdroloogia ja hüdrograafia.

Mis Sind selle eriala juures kõige rohkem köitis?

Mind köitis võimalus õppida selgeks esiteks kindel amet. Gümnaasiumi lõpul tundub kõige hirmutavam asi minna õppida kolm aastat koolis ja siis ka mitte teada, kes mind lõpuks tööle võtab. Lisaks on mulle kogu elu meeldinud mõte Eestist ära kolimisest ja kindlasti muutus eriala minu jaoks atraktiivsemaks, kui lugesin, et just hüdrograafina on väga head võimalused saada tulevikus tööd välismaal suurte ja ambitsioonikate projektide juures, meie eriala lõpetanud ekspertidest on tööturul suur puudus ning palganumbrid head. Üks minu õppejõududest osales näiteks Dubai tehissaarte ehitamise projektis ja juba selle eduloo lugemine lõi mu silmad korralikult särama. 

Kelleks kõigist põnevatest selle eriala võimalustest Sa nüüd saada tahad?

Minu eriala lõpetanu on oodatud tööle nii hüdrograafina, merekartograafina, laevateede projekteerijana, geoinformaatika spetsialistina kui ka navigatsioonimärgistuste spetsialistina ja mind tõmbab kõige enam hüdrograafi ametikoha poole, kus minu omandatud teadmised on vajalikud veealuste gaasijuhtmete, tehissaarte, naftapuurtornide ja sadamate ehitamisel.

Kas mõnda asja pelgad ka tuleviku ameti juures?

Vastupidi, ma pole kunagi olnud tuleviku suhtes nii elevil, õnnelik ja ootusärev nagu praegu. Pööraselt hea tunne on ärgata hommikuti teadmisega, et teen õiget asja ja näen, kuidas vahemaa minu ja minu seatud eesmärkide vahel kahaneb. Ja kui minu perekond pelgas, et antud eriala ei ole mulle õige, ja lootis, et valin lõpuks midagi „naiselikumat“, siis praeguseks on need hirmud neil möödas ja näevad, et minusugust naiselikku tüdrukut saab saata edu ka meeste maailmas. Tunnen, et iga aine ja loeng on koolis mulle reaalselt vajalik ja kui unistused on juba nii käegakatsutavad, on ka motivatsioon õppida tohutu. Saaks see kool nüüd ainult kiiremini läbi…

Üks fun fact, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud.

Praegu kolme aasta tagusele ajale tagasi vaadates tundub, et ega ma midagi erilist ei teadnudki. Olid ülevaatlikud teadmised gümnaasiumis läbitud ainete kohta ehk valemid olid matemaatika ja füüsika tundidest meeles, kuid seoste loomine, mida nende valemitega päriselt teha saab, algas siiski ülikoolis. Lisaks ei teadnud ma, et minust saab üks nendest inimestest, kellel Pythagorase teoreemi igapäevaelus päriselt ka vaja hakkab minema.

Maailma meredel sõidab korraga üle 100 000 laeva. Oled sa kunagi mõelnud, kuidas laeva merel navigeeritakse? Kuidas kapten teab, et valitud kursil pole vanu vrakke, madalikke või hoopis teravaid karisid? Veealune maailm tundub sulle põnev ja avastamisväärne? Tule siis õppima veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise õppekava: https://taltech.ee/veeteed