„Laevaehituse professori nimetamisega meie Meremajanduse keskusese koosseisu oleme jõudnud uude ajajärku. See on meie esimene professor Saaremaal ja ka esimene tenuuri raja professor kogu Eesti Mereakadeemias. Saaremaal saab olema tõeline laevaehituse teadus- ja arendusvaldkonna innovatsiooni keskus ja koostöös sealsete ettevõtete ning vallaga, viib see loodetavasti Eesti laevaehituse veelgi suurema rahvusvahelise tunnustuseni,“ kommenteeris mereakadeemia direktor Roomet Leiger professori nimetamist.

Vastne professor ise hindab ees ootavat tööd väljakutseterikkaks. Üheks suureks eesmärgiks on ta endale seadnud simulatsioonlabori arendamise väikelaevaehituse kompetentsikeskuses:

„Suurim väljakutse laevaehituse valdkonnas on energiatõhusus ja sellega seonduvad muutused disainis. Uued struktuurilahendused nõuavad erinevate teadusvaldkondade edukat sidustamist ja sünergiat. Uute lahenduste kasutusulevõtt eeldab põhjalikku testimist katsetuste ja simulatsioonide teel.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse materjalilabor ja mudelkatsebassein on uute struktuurilahenduste uurimiseks ideaalne kombinatsioon. Edasiarendusena näen simulatsioonlaborit, kus katseid tehakse juba virtuaalselt. Virtuaalkatsed on kiired, kuid usaldusväärsete simulatsioonide jaoks on vaja ka eksperimentaalset validatsiooni.“

Mihkel Kõrgesaare uurimistöö keskendub metallide plastsele purunemisele. Lihtsas keeles öeldes uurib professor Kõrgesaar kergemate, ohutumate ja energiatõhusamate laevakerede loomist.

Doktoritöö metallide plastse purunemise modelleerimisest laevade kokkupõrkel kaitses Mihkel Kõrgesaar edukalt 2015. aastal. Alates 2015. aastast on Mihkel Kõrgesaar Aalto Ülikooli järeldoktorant.

Mihkel Kõrgesaar selgitab, et plastseid deformatsioone võib nimetada ka jäävateks deformatsioonideks:

„Igaüks on kindlasti kasutanud metalltraati kodus millegi kinnitamiseks. Kui metalltraati piisavalt painutada, säilitab ta oma uue kuju ja on seega plastselt deformeerunud. Plastsed metallid nagu teras ja alumiinium taluvad mõningast ülekoormust, mistõttu neid eelistatakse ka kandekonstruktsioonides. Vastupidiselt plastsetele, saab hapraid materjale nagu klaas ja jää deformeerida elastselt ainult vähesel määral.“

Metallide plastne purunemine on aktuaalne uurimisteema teadus- ja arenduskeskustes üle maailma, sest töö potentsiaalseks tulemiks on ohutumad ning kergemad ja seega energiatõhusamad transpordivahendid. Professor Kõrgesaare teadustööd märkas 2014. aastal ka valdkonna eesrindlikem uurimisgrupp Massachussettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT), kes kutsus Mihkel Kõrgesaare ainsa välisesinejana oma iga-aastasele seminarile, kus osalesid kõik maailma suuremad auto- ja lennukitootjad.