EST Flagi ja TalTechi Eesti Mereakadeemia korraldatud seminaril "Merenduse infosüsteemid: Tarkade lahenduste teekond minevikust tulevikku" tõi kokku valdkonna tippeksperdid ja huvilised, et arutada merenduse infosüsteemide minevikku, olevikku ja tulevikusuundi. Eesmärk oli anda ülevaade hetkeolukorrast ning koguda paneeldiskussioonide kaudu olulist sisendit tulevaste arendusvajaduste kohta.

Sündmuse avas Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, kes rõhutas koostöö olulisust sektori erinevate osapoolte vahel. "Meie visioon on saada rahvusvaheliselt tunnustatud kompetentsikeskuseks, pakkudes Eesti merendussektorile kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Tänane üritus näitab selgelt, kui oluline on koostöö kogu sektoriga," märkis Leiger.

Merenduse andmete digitaliseerimine uus etapp keskendub kastajamugavusele

Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu tõi esile digitaliseerimise üha kasvava tähtsuse kogu transpordivaldkonnas. "Merenduse infosüsteemide arendamine võimaldab hallata tohutut hulka andmeid, mis on seotud laevade, sadamate ja meretranspordiga tervikuna. Digitaalne infrastruktuur loob võimalusi suurema efektiivsuse saavutamiseks, pakkudes sujuvaid ja turvalisi lahendusi," selgitas Truu.

Üks olulisi aruteluteemasid oli meremeeste infosüsteemi (MIS) arendusprotsess. Süsteemi peakasutaja Laura Rohilaid rääkis, kuidas varasemad paberdokumentidel toimingud on nüüdseks asendunud digitaalse platvormiga. "Tänaseks oleme jõudnud süsteemi arendamise järgmisesse etappi, kus keskendume kasutajamugavuse ja funktsionaalsuse parandamisele. Soovime süsteemi veelgi enam kohandada sektori vajadustele vastavaks," lisas Rohilaid.

Andmete kiire ja õigeaegne liikumine tõstab efektiivsust

Paneeldiskussioonides osalenud eksperdid tõid esile, kuidas meremeeste diplomeerimise protsesside jälgimine ja andmete integreerimine on kriitilise tähtsusega. "Andmete korrektne sisestamine ja nende õigeaegne liikumine on võtmetähtsusega," märkis transpordiameti vaneminspektor Kadi Saks.

Lisaks arutati laevandussektori vajadusi ja kasutajakogemusi. Näiteks juhtisid Riigilaevastiku ning Eesti Mereakadeemia esindajad tähelepanu digitaalse allkirjastamise ning andmete automaatse liikumise olulisusele, mis aitaks kaasa tööprotsesside efektiivsuse tõstmisele.

Laevade infosüsteem on vajalik, kuid alles arendusjärgus

Sündmusel tutvustati ka laevade infosüsteemi (LIS), mille arendamine algas 2018. aastal. Laura Rohilaid ütles, et süsteem on pidevas arengus, keskendudes tulevikus kasutajaliidese ja kasutajakogemuse parendamisele, samuti AI rakendamisele kasutajatoena.

Transpordiameti laevandusosakonna esindaja Karel Lemmik rõhutas, et laevade ülevaatuse protsesside sujuvaks toimimiseks on oluline, et kõik vajalikud andmed oleksid kergesti kättesaadavad ja õigeaegselt sisestatud. Samas tõdes laevaomanike liidu esindaja Vahur Ausmees, et laevandusettevõtete seisukohast on süsteem endiselt arendusjärgus ning selle laialdasem kasutuselevõtt võtab aega.

Tihedam koostöö merenduse- ja haridussektori vahel on edu võti 

Sündmus lõppes üleskutsega jagada tagasisidet ja teha koostööd, et viia merenduse infosüsteemid järgmisele tasemele. Nii laevandusettevõtete kui ka haridusasutuste esindajad rõhutasid vajadust tihedama koostöö järele, et arendusi võimalikult laiapõhjaliselt ja tõhusalt ellu viia.