Tallinna Tehnikaülikool

2020. aastal avaldati videod, mis näitasid varasemalt avastamata kahjustusi parvlaeva Estonia parempoolse kere osas. Selle teabe ilmudes algatas Eesti Ohutusjuurdluse Keskus koostöös Rootsi ja Soome ametkondadega parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamise. 

Tallinna Tehnikaülikoolilt ja tema koostööpartneritelt MEC Insenerilahendused OÜ ja Foreship OÜ telliti hindamise raames uuring, mis keskendus vraki parema parda vigastuste tekkepõhjuse väljaselgitamisele. Uuringu käigus modelleeriti parvlaeva Estonia vajumist ja kokkupõrget merepõhjaga. Selleks loodi digitaalne mudel laevast ja seda ümbritsevast merepõhjast, mis koosnes nii jäigast aluskivimist kui ka pehmest merepõhjast, mille omadused varieerusid erinevates piirkondades. Lisaks loodi eraldi arvutusmudel, et hinnata laeva vajumise kiirust merepõhja. Numbriliste simulatsioonidega uuriti, kuidas laevakere ja konstruktsioon reageerivad merepõhjaga kokkupõrkele, millised vigastused tekivad ja milline on vigastuste asukoht laevakerel.

Uuringu tulemused näitasid, et kui parvlaev Estonia põrkus merepõhjaga, sai laev tõsiseid vigastusi, eriti selle taga- ja keskosas. Kokkupõrkel tekitasid vigastusi nii pehme merepõhi kui ka jäik aluskorrakivim. Arvutuslikud mudelid toetasid tegelike vigastuste kohta tehtud tähelepanekuid ja näitasid, et parema parda vigastused ilmselt tekkisid merepõhjaga kokkupõrke tagajärjel.