TalTech Eesti Mereakadeemia pakub tudengitele võimalusi maailma avastamiseks mitte ainult Kopli õppehoones või Tallinna lahel, vaid ka sadu ja tuhandeid meremiile Eestist kaugemal. Küllap oleme kõik nõus, et parim õpetaja on praktika ning reisimine on avastamise ja õppimise osa. Akadeemias väärtustatakse maailma avastamist, toetades purjetamist ning välisõpinguid. Nii on minul isiklikult on olnud võimalus õppida Norras, osaleda võistlustel mitmetes riikides ning purjetada korduvalt üle Lääne- ja Põhjamere, läbi Kieli kanali ja Taani väinade. Novembris osalesin Antarktika 200 ekspeditsioonil.

Antarktika 200

Antarktika 200 on mereekspeditsioon, millega meenutatakse Saaremaal sündinud Vene admi­rali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni 200 aasta tagust avastusretke Antarktikasse.

Unistasin minagi Admiral Bellingshausenil purjetamisest, kui jälgisin meeskonna ettevalmistusi ja märkasin, et ekspeditsiooniga on seotud mitmed saarlased. Tahtejõu ja saarlase kanguse tulemuseks oli suvel Norras akadeemia jahi Tuulelinnu pardale astudes saadud telefonikõne, millele vastamine saigi saatuslikuks.

Ületasin ekvaatori õhutsi ja maandusin Lõuna-Ameerikas Brasiilia linnas Recifes. Sealt kuni Rio de Janeironi läbisime ligi 1000 meremiili. Peatusime El Salvadoris, kus meil avanes võimalus näha oma silmaga äsja Transat Jacques Vabre’ regati lõpetanud tõelisi võidusõidulaevu. Prantsusmaalt algav regatt seilab kohvikaubanduses ajalooliselt olulist mereteed pidi üle Atlandi Brasiiliasse. Enne Rio linna veetsime päeva Ilha do Cabo Frios, piltilusas lahesopis merikilpkonnade ja lumivalgete randadega.

Ootused ja reaalsus

Sellega, mis mind ees ootab, olin kursis tänu ekspeditsiooni jälgimisele ning Tuulelinnul ja STA jahil St.Iv läbitud meremiilidele ning võimalusele sõita vahelduvate kaptenite ja meeskondadega. Olles purjetanud väiksematel alustel, oli mereelu Jongert-tüüpi mootorjahis harjumatult mugav. Öövahti võis minna otse koist ja seda nelja seinaga ümbritsetud roolimajja, mitte õue tuule kätte.

Miks purjetada?

Mereinimesed teavad, miks merele minnakse ja kuidas mereigatsus haigeks võib teha. Purjetamine sunnib inimest elama väikesel pinnal sageli väga erinevate isiksustega. Purjetamine on meeskonnatöö, kuigi viimane ja otsustav sõna jääb merele endale. Noore tudengina on au kuulata kogenud meresõitjate ja tippjuhtide või teadlaste lugusid õnnestumistest ja mitteõnnestumistest. Sellise meeskonnaga seilamine inspireerib ja sunnib ennastki isiklike eesmärkide nimel rohkem pingutama.

Meeskonnatöö osakaal

Purjetada saab ka üksinda või kahekesi. Tänapäeval on eeliseks, et laevapere liikmed saavad sageli üksteist välja vahetada. Pikemalt pardal olijad tutvuvad kaaslaste maailmavaadetega ning laeva tullakse värskete ideedega. Kuna vahetusmadrused märkavad ümbritsevat värske pilguga, ei lase nad meeskonnal kõige ilusaga liialt ära harjuda.

Meeskonnatöö algab vahikordadest. Ühel varahommikul kuulsime spinningu kärinat, otsustasin filmida ning hiljem videot vaadates panin tähele, et ühe kuldtuuna väljatõmbamiseks vajasime viite inimest. Purjede trimmimisel või ankru hiivamisel oleks samuti keeruline tegutseda üksi. Peale selle on kai äärde jõudes hulganisti ülesandeid: kes tegeleb bürokraatiaga, kes laevas korraga, kes läheb proviandivarusid täiendama või kodumasinate remonditöökoda otsima.

Seigad

Admiral Bellingshauseni pardal olid mehaanik Priit Kuusk ja kokk Priit Kuusk (Wend). Wend pajatas õhtusöögi juurde loo, kuidas tollis kord nende passe kontrolliti. Dokumente kontrollides pahvatas tolliametnik naerma ja kutsus ka sõbra nalja kaema. Kui ametnikud olid kõhutäie naernud, küsis üks, et kas see ongi teie riigis kõige populaarsem nimi?

Olime lahkunud Recifest, kus hairünnakute tagajärjel on suremuse protsent 37, samal ajal kui üleilmselt on see vaid 16. Selle teadmise tõttu otsustasime esimese MKK (meeskondlik kohustuslik karsumm) kasuks territoriaalvetest väljaspool, kaugemale ookeanile jõudes. Kaameramees ja junga olid veel laevast üsna kaugel vees, kui pardalt hüüti: „HAIIID!!“ Mehed olid helikiirusel laevas tagasi. Hetk hiljem selgus, et tegu oli delfiinidega, mille peale junga oma katki löödud varvast rõõmsalt trapilt vees solberdas.

Ookeanil liitus meiega kaheksas reisija, kelleks oli pika nokaga lind – pruun suula. Meeskonnatööna püüdsime teda suunata pukspriidilt lahkuma. Pea 24 tunni jooksul peeti temaga vestlusi, üllatati pasuna ja erinevate häältega kõlaritest. Vaid purje liikumine tekitas temas veidike hämmingut, kuni hommikul oli ta ühel hetkel laevalt lahkunud.

Ekstreemsused

Sattusin etapile, kus ilmastikuolud olid väga head ja laevapere õnneks jäid kõige ekstreemsemateks olukordadeks pelamiidide ja kuldtuuna veest välja tõmbamine.

Suurim väljakutse

Minu ja tõenäoliselt teistegi suurimaks väljakutseks Admiral Bellingshausenil oli pardalt mahaastumine oma etapi viimasel päeval. Ikka on merelt tulles raske reaalsusega harjuda ja sõbrad maha jätta.

Merel ja merel on vahe

Meredel sõitmisel on vahe. Toon välja mõned merede erinevused, mis mulle selle lühikese aja jooksul Atlandil purjetades silma jäid. 

• Sadamasse sisse sõites on merepoid vastupidi ehk tüürpoordi jääb punane ja pakpoordi roheline poi. Samamoodi on Põhja- ja Kesk-Ameerikas, lisaks Koreas, Jaapanis ja Filipiinidel.
• Lained on pikad, siledad ja lauged ning suurema intervalliga kui Läänemerel, kus need on enamasti madalamad ja teravad ning sageli ebamäärase suunaga, põrkudes omavahel kokku.
• Atlandi ookean on elektrisinine ja madalamal türkiissinine, Läänemeri valdavalt hallides ja rohekates toonides.
• Läänemere sügavaim punkt on 459 meetrit. Lõuna-Atlandil ulatuvad sügavused kilomeetriteni.
• Fauna: merikilpkonnasid, pelamiide, lendkalu ja teatud liiki delfiine Läänemerel ei kohta.
• Läänemerel vee temperatuur 30 kraadini ei ulatu.
• Öös oli tihtilugu ilma AIS-ita sõitvaid kalalaevu, keda tuli hoolega jälgida. Läänemerel on neid vähem või nad on elektronkaardil nähtavad.
• Võõras oli ka taevakaart, mida õppisime tänu akadeemiale tundma Ilmar Noore raamatu „Mere­astronoomia“ abiga. Tähistaeva uurimist segas vaid kuu, mille valgel võis ristsõnu lahendada.
• Lisaks oli huvitav vaadata kaardiplotterit, millel algasid koordinaadid tähtedega S ja W (South ja West) vastupidiselt kodusele Läänemerele, kus oleme harjunud N-i ja E-ga (North ja East).