Viimaste jõulude aegu lõikas Vene tankeri Eagle S merepõhjas katki Eestit ja Soomet ühendava Estlink 2 ja mitu merealust andmesidekaablit. Soomlased pidasid tankeri kinni. Kuu varem pidasid rootslased kinni Hiina laeva, mis samuti Läänemeres kaks kaablit läbi lõikas. 20. jaanuaril avaldas Washington Post anonüümsetele allikatele tuginedes, et ametnike hinnangul oli jõuluaegse vahejuhtumi taga õnnetus, mitte sabotaaž. Nende järeldus oli, et laevad on hooldamata ning meeskonnad kogenematud.

Selliseid olukordi tundub siinkandis viimasel ajal sagedamini juhtuvat. Novembris said kahjustada Soomet ja Saksamaad ning Rootsit ja Leedut ühendavad sidekaablid. Jaanuaris sai viga Rootsi ja Läti vaheline telekommunikatsiooni kaabel. Igal aastal saab viga 100–150 merealust kaablit, põhjuseks enamasti kehvasti läinud ankurdamine või kohmakad meremehed.

Merealuste kaablite paigaldamisprotsess ei ole juhuslik ega asetsemine nähtamatu. Piirkonna sügavusest, pinnasest ja ohuhinnangust johtuvalt paigaldatakse neid merepõhja pinnale või kuni paari meetri sügavusele maapinda. Lisaks on ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS) ning rahvusvaheline hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) paika pannud kaablite paigutamise ja tähistamise navigatsioonikaartidel, et laevad ja kalurid saaksid nendega arvestada ning vältida ohtlikku tegevust kaablite läheduses.

Eestile on need ühendused järjest olulisemad. Kolmas meid ja põhjanaabreid ühendav kaabel peaks valmima 2035. aastaks. Desünkroniseerimise valguses on see ka hädavajalik. Euroopa plaanib süsinikuneutraalsust 25 aasta pärast, mis tähendab taastuvenergia suurt tõusu. Samaaegselt toimub elektrivajaduse suurenemine kütte ning transpordi katteks. Rääkimata sellest, et need kaablid lubavad kasutada meretuule või -laineparkide toodetud energiat.

Jaanuaris leppisid toonaste koalitsioonierakondade juhid kokku, et Eesti toetab meretuuleparkide ehitamist 2035. aastaks 2,6 miljardi euroga. Sellega rajataks 500-megavatise võimsusega meretuulepark aastatootmisega kaks teravatt-tundi. Enefiti energiaturu ülevaatest nähtub, et mullu tootsid Balti riigid kokku 4,7 teravatt-tundi tuuleenergiat.

Ka 99 protsenti maailma hääl- ja andmesidest liigub lainete alt läbi, ühendades riike sama kindlalt kui meri ise. On tõsi, et järjepidevalt arendatakse selleks otstarbeks ka näiteks satelliite, aga praegu on merekaablid siiski odavaim, töökindlaim ja tõhusaim lahendus.

Kaablite tähtsus ühiskonnale ja turvalisusele toob omakorda kaasa mitmesuguseid ohte, millega toimetulekuks on NATO loonud veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks eraldi keskuse NATO Critical Undersea Network. Selline infrastruktuuri tihe põimumine võib tähendada ka kõikide osaliste ühist huvi seda hoida, kuna vastastikune sõltuvus hoiab suhted tasakaalus.

Praeguseks rajatud kaablite kogupikkus kuskil 1,48 miljonit kilomeetrit ehk ligi 37 tiiru ümber maakera, mis muudab vajalikuks ka täiesti uued lahendused. Tehisintellekti erinevate võimaluste kombineerimine? Miks ka mitte. Kasutavad needki süsteemid nii elektrit kui ka andmesidet.

Õnnetuste või kahjustuste täielik ära hoidmine ei ole lihtne ülesanne. TalTechi targa mere fookustippkeskuse uurimisrühmad tegelevad nii meresõiduohutuse kui ka mere küberturbega. Teeme uute kaablite paigaldamisega seotud riskianalüüse ja töötame välja lahendusi navigatsiooniga seotud riskide kahandamiseks. Uurime veealustele objektidele suunatud küberohte ning nende vähendamist.

Eestis on tehtud üksikuid uuringuid sellest, millised on merekaablite võimalikud mõjud mereelustikule ning teiste piirkondade tulemusi otse meile üle kanda ei saa. Kõik muutused looduskeskkonnas, kaasa arvatud merealused kaablid või tuuleenergia infrastruktuur, jätavad jälje ka elustikule. Meretuulepargid tähendavad mehhaanilist häiringut, merepõhja muutusi, toitainete ja materjalide lisandumise ning kalapüügi lõpetamist või ümberpaigutamist.

Merealune taristu kattub püsipaiksete organismidega kiiresti ja ulatuslikult, meelitades ligi avaveelisi ja põhjaeluviisilisi kalu. Elektrikaablitest tekkivad elektromagnetväljad võivad ligi meelitada töönduslikult olulisi püügiobjekte, aga põhjustada reaktsioone nende suhtes tundlikel kaladel ja selgrootutel. Elukooslused võivad muutuda ning püügiliikide arvukus ja suurus kasvada, kuna avameretuuleparkide tegevuse ajal kalapüük väheneb.

Ent just selle tähtsuse tõttu nii inimkonnale kui ka mereelustikule tuleb merealust taristut vaadelda mitte vaid purunemiste valguses, vaid osana meie heaolust ja julgeolekust.

Allikas: Merit Kindsigo ja Inga Zaitseva-Pärnaste: merepõhjast valgusesse | Arvamus | ERR