TalTechi dotsent Merle Ojasoo rõhutab, et välimusepõhine diskrimineerimine kahjustab kumulatiivselt üksikisiku heaolu, töövõimalusi, organisatsioonide tulemuslikkust ning ühiskonna õiglustunnet, olles vaid osa tema laiemast uurimistööst, mida on tunnustanud ka Emerald.

Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?
Olen pärit Saaremaalt, teadusvaldkonnas ja kõrghariduses tegutsenud juba üle 25 aasta.
Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?
Teadusesse sattusin, kui alustasin tööd kunagises Eesti Kõrgemas Kommertskoolis (nüüd EBS) – sellest ajast ongi teadusmaailm olnud minu igapäevaelu osa. Miks mind see köidab? Sest maailm on nii huvitav paik, siin toimub nii palju, millest tahaks ise aru saada ja siis ka teistele teada anda.
Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?
Vastutustundliku ärijuhtimise rakendamine ettevõtete strateegias ja juhtimises. Tegelikkuses seostuvad need teemad ESG põhimõtetega (jätkusuutlik ettevõtlus, ingl Environmental, Social, and Governance - toim), kuid siinjuures on minu ekspertiis pigem seotud sotsiaalsete (näiteks võrdne kohtlemine, töösuhete eetika) ja juhtimisalaste teemadega. Teadusuuringud on tõestanud, et vastutustundlik äritegevus toetab ettevõtte jätkusuutlikkust ja maandab õiguslikke riske.
Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?
Välimusepõhine diskrimineerimine on suhteliselt vähe käsitletud teema, kuid sageli esinev nähtus töösuhetes. Olen saanud seda uuringut tutvustada mitmetes meediakanalites ja teaduskonverentsidel. Välimusepõhisel diskrimineerimisel nagu igal teisel diskrimineerimise vormil on negatiivsed ja sageli kumulatiivsed tagajärjed nii üksikisiku heaolule, tööalastele võimalustele kui ka organisatsioonide tulemuslikkusele, sotsiaalsele sidususele ja õiglustajule laiemalt.
Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?
Minu uurimisvaldkonnast lähtudes on üheks olulisemaks probleemiks sotsiaalsete riskide ja ebavõrdsuste taastootmine rahvusvahelistes tarneahelates, sealhulgas töötingimuste kvaliteet, sotsiaalkaitse kättesaadavus ning õiglane ja väärikas kohtlemine tootjariikides. Eesti majandus ei toimi isolatsioonis, vaid on tihedalt lõimunud rahvusvaheliste väärtusahelatega. Seetõttu mõjutavad tarneahelates aset leidvad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid ka Eesti ettevõtete vastutust, riskipositsiooni ja legitiimsust. Globaalsete keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamine eeldab koordineeritud ning tõenduspõhist koostööd avaliku sektori, ettevõtete, kodanikuühiskonna ja tarbijate vahel, et vastutuse jagunemine ja tegelik mõju ulatuksid ka väljapoole riigipiire.
Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?
Artikkel välimusepõhisest diskrimineerimisest pälvis rahvusvahelise teaduskirjastuse (Emerald) silmapaistva artikli preemia.
Mida sa oma teadustöös veel korda sooviksid saata?
Panustada sooviksin ikkagi eelpool mainitud olulisema probleemi lahendamisse.
Originaalartikkel ilmus Delfi Forte-s.