Palun tutvusta ennast

Olen pärit Järvamaalt, Türi vallast. Põhikoolis õppisin ühes ilusamas mõisakoolis Laupal, lõpetasin aga Türi Majandusgümnaasiumi. Tallinna Tehnikaülikooli tulin õppima haldusjuhtimise (täna avalik haldus) bakalaureuseõppesse, varsti hakkasin siin ka tööle ja on läinud nii, et eriti kaugele polegi ma siit saanud. Vahepeal olen nuusutanud teiste ülikoolide õhku Soomes ja Saksamaal.  

Olen töötanud TalTechis erinevatel ametikohtadel õppeosakonnas ja sotsiaalteaduskonna dekanaadi juhatajana. Ärikorralduse instituudis alustasin teadurina ja oma doktoritöö kaitsesin 2019 aastal.  

Mulle on oluline, mis toimub minu ümber ning olen eest vedanud ja osalenud erinevates tegevustes, näiteks Toidupanga annetuste kogumine, talgute korraldamine. Lisaks olen natuke  ka kohaliku tasandi poliitikas tegev. Lähtun põhimõttest – kus viga näed laita, seal tule ja aita.  

Sul on doktorikraad ning Sinu uurimisteemad on keskendunud regionaalse arengu, innovatsiooni ja ettevõtluse arendamisele. Kas Sa palun selgitaksid neid teemasid lähemalt. 

See on lai ja väga mitmetahuline teema, aga toon mõned näited. Enamlevinud innovatsiooniteooriate järgi ei ole maapiirkonnad uuendusi soodustavad keskkonnad, eriti kui otsida ainult radikaalset tehnoloogilist innovatsiooni. Aga innovatsioon on interaktiivne protsess, mille tulemusel tekib midagi uut vähemalt ühe ettevõtte tootes või teenuses. Ideede allikad võivad olla erinevad ressursid ja teadmised. Maa ja maavarad, aga ka tühjad hooned võivad mängida olulist rolli toodete-teenuste arendamisel. Koroona pandeemia ajal said need, kellel oli ruumi ja tühjust, pakkuda uuenduslikke turismitooteid, kus mitte kellegi nägemine oli täiendavaks väärtuseks. Vanaema moosiretsepti edasi arendades võib tekkida mooside tootmine või kohalike käsitööoskus arendab disaini.  

Ettevõtetel on erinevaid eesmärke, mitte ainult klassikaliselt kiirelt kasvav äri. Mõnedki maapiirkonna ettevõtjad näevadki väärtusena, et nad annavad endale ja veel mõnele lähedal elavale inimesele töö ning see kõik on rohkem loodusega kooskõlas. Võimalusi tuleb märgata ja ettevõtlust toetades ei tohi ainult klassikalistele, võibolla isegi vanamoodsatele lahendustele mõeldes kahjustada teistsuguste mõtetega ettevõtjate võimalusi. Ettevõtlusökosüsteemi teooria ja meie sellel tuginev uuring ütleb, et süsteemi ükski komponent üksi ei ole võtmetähtsusega, oluline on erinevate komponentide kombinatsioon ning sidusus ja vastavus just konkreetse piirkonna ja ettevõtlusvaldkonna vajadustele. 

Oled öelnud, et sinu tugevus peitub seatud sihtide käima lükkamises. Millised sihid vajavad ärikorralduse instituudis kohest käivitamist? 

Meie fookuses instituudina on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime toetamine läbi mitmekesise õppe ja tugeva teaduse. Paljud asjad on tegelikult juba käima lükatud ja ma näen, et minu esmane roll on vaadata, et käivitatud head asjad seisma ei jääks, et ideest saaks tegevus, et säiliks tasakaal erinevate ülesannete vahel. 

Ülikoolil ja ka igal akadeemilisel üksusel on kolm suurt põhirolli, mis jagunevad väga paljudeks väikesteks tegevusteks. Peame leidma tasakaalu, et oleks täidetud nii õppes, teaduses kui ühiskonna teenimises seatud sihid, aga samas oleks meil ka terved, rõõmsad ja rahulolevad töötajad. Koostöö on üks olulisemaid vahendeid, kuidas saame kõik erinevad tegevused tehtud, nii üksikisiku kui uurimisgrupi ja instituudi tasemel. Paljud tegevused ongi seotud inimeste kokku toomisega nii instituudis sees kui ka instituudi väliste partneritega nii ülikoolis kui ühiskonnas laiemalt.  

Ma tean, et ärikorralduse instituudis töötab mitmeid maailmas hinnatuid teadlasi, professoreid, lektoreid. Mis seis on  õppejõudude leidmise ja õpetamisega?  Milliste väljakutsetega seisate silmitsi, mis on väga hästi?

Meie instituut on ülikooli suuremate instituutide seas, me teeme palju tasemeõppetööd, meil on aastas õpetada umbes 200 õppeainet, mis teeb 17 tuhat kontakttundi aastas ja 60-70 täienduskoolituskursust. Ajalooliselt oleme olnud rohkem õppetööle keskendunud ning meil on palju kogenud õppejõude, aga järelkasv võiks olla hoogsam. Kes tahab teadmisi edastada, isegi üliõpilased, kes täna ei ole veel kogenud lektorid, saaksid alustada assistendina ja kasvada õppejõududeks. Paljud tänased õppejõud on nii alustanud. Nii et, kui on huvi lektorina või assistendina seda teed katsetada, siis andke märku.  

Teisalt on meie teadus- ja arendusprojektide portfell järjest mitmekesistunud, oleme kasvamas. Aga see muutus seab ka teistsugused ootused olemasolevatele akadeemilistele töötajatele ja vajaduse uute töötajate järele, doktorantidest professoriteni. Täiendav ressurss uute teadusele keskenduvate teadlaste näol on ka väga oodatud, doktorantidel on täna väga põnev aeg teadusmaailma sisenemiseks -  klassikalisi ärijuhtimise valdkondi täiendavad digi, jätkusuutlikkus, vastutustundlikkus ja rohe – neist ei saa mööda ei turundus, majandusarvestus ega juhtimine. Väljakutseid ja maailma parandamisele kaasa aitamise võimalustest puudust ei tule.

Kuidas veedad vaba aega? 

Päris suure osa minu vabast ajast täidab võrkpall. TalTechi särgis olen sidemängijana harrastusvõistkonnas ja platsi kõrval teistele kaasa elamas. Naudin ka niisama kõndimist erinevatel linnatänavatel ja metsa all, lauamänge, teatrit. Mul on kaks tütart ja tore pere. Mulle meeldib aktiivne elu ja mõnus seltskond minu ümber.