Olid Põlevkivi Kompetentsikeskuse inkubant  paar aastat. Millega tegeled ja kuidas leidsid tee keskuse juurde?

Olen ise nii mesinik kui ka ainsas Eesti apiteraapiakeskuses praktiseeriv apiterapeut. Oma teadmisi olen täiendanud Peterburi mitmeprofiilses kliinikus ”Semeinõi Doktor”. Lisaks on mul ka juriidiline haridus. Tee mesinduse juurde leidsime abikaasaga 8 aastat tagasi. See on meie perefirma, kuhu suvel mee kogumise ajaks võtame lisatööjõudu. Mesilasteraapia maja kui idee oli meil olemas ja mõned majadki juba ehitatud kui otsustasin minna Tallinnasse patendibüroosse. Sai selgeks, et personaalsed kohtumised taotluse esitamiseks on olulised ning pikk maa pealinna igaks korraks on liiga kulukas. Minu mesilasteraapiamaja projekteerija Ida-Virumaalt soovitas Põlevkivi Kompetentsikeskuse poole pöörduda. See oli juba 2 aastat tagasi, kui keskusesse pöördusin. Kohe esimesel korral sain aru, et tulin just õige inimese juurde. Isegi kui teema oli intellektuaalomandi eksperdi Anu Nuuti jaoks võõras, tegi ta palju otsinguid mesilasteraapia kohta. Mul ei olnud enamus leiutistest ja kasulikest mudelitest varem aimugi. Minu jaoks olid pea 50 erinevat allikat väga kasulikud. Uskumatu, et meil siinsamas selline keskus on ja sellised eksperdid!

Kuidas kompetentsikeskus sind aitas?

Esimesena tegi ekspert valdkonna patendiuuringud. See uus info ja ka enda täiendavad uurimised valdkonna kohta aitasid mesilasteraapia maja mõtte paberile panna. Pidime saama vastuse küsimusele, kas meie kasulik mudel on üldse kasulik. Selle protsessi jooksul lisasime oma majaprojektile tehnilisi aspekte ja arendasime edasi. Näiteks on maja seinad osaliselt mesilasvahaga ja majas sees on inhalatsiooniaparaat.

Mis asi see mesilasteraapiamaja õieti on?

Selle maja prototüüpe leidsime uuringu käigus mitmeid. Meie maja otsene prototüüp on Ukrainas. Seal on aga teine kliima ja nad kasutavad väikeseid tarusid. Meile selline variant ei sobinud. Suurendasime oma esimeses majas mesilasperede arvu 8-le. Maja ise on lihtne väike puidust majake ukse akna ja kahe lamamislavatsiga. Mesilastarud on lavatsite all isoleeritult ja majja sisse mesilased ei pääse. Teraapiamaja tarudest mett mesilassaaduste tarbeks ei võeta. Maja omapära ja ravitoime avaldub mesilaste toimetamise kaudu: mesilased toodavad soojust, mis aitab näiteks liigeseprobleemide puhul; sealne lõhn ja sumin sobivad depressioonis ja stressis inimestele, aga ka hindamisteede haiguste ravi korral; mesilaste bioväli annab inimestele positiivset energiat.

See pole lihtsalt ainult maja. Sellel on oma tervendav mõju inimesele. Igati sobilik on maja apiteraapilisteks protseduurideks, mis võib inimesele kasu tuua ning samas on inimesele ohutu ja ei riku ka mesilaste elu. Kasutasime esialgu esimesi maju oma suvilateks, ka ööbisime seal ja saime aru, kui hästi ja värskendavalt see maja mõjub.  Mesilaste töökeskkonnas viibimine ja öösel puhkamine on apiteraapias tuntud ravimeetod. See sobib hästi ka teraapiaks hüperaktiivsetele ja autistlikele lastele.

Meie peamine eesmärk ei olegi mee tootmine, vaid ikka apiteraapia. Oma Sonda mesilas olen uurinud patsientide und ja inhalatsiooni taruõhuga ruumis. Täna on meil 4 maja, millest üks asub Alutaguse puhke- ja spordikeskuses. Me kasvatame neis majades häid sõbralikku tõugu mesilasi. Mett toodame ise suurtes paviljonides, kuhu mahub pea 50 mesilasperet. Kokku on meil 25-30 sellist taru. Jah, need pole tavalised mesilastarud. Saime tarude idee Ukrainast ning minu abikaasa on neid täiendanud, sealjuures infotehnoloogiliste lahendustega (IT), neis on ventilatsioon ja soojustus. Külaliste jaoks on meil ka teistsugused omapärase disainiga mesilastarud. Tahame ühele tarule panna ka klaasseina, et inimesed näeksid, kuidas mesilaspered toimetavad.

Mis oli kõige raskem kasuliku mudeli taotlemisel?

Need nõuded. Anu Nuut intellektuaalomandi eksperdina tegi nii, et see poleks minu jaoks raske. Kõik tuli teha eesti keeles ja siis aitas Anu samuti nii teksti eesti keeles sõnastada, et mõte oleks õige. Palju tuli põhjendada, kuidas mesilasteraapia maja inimesi aitab. Taotlemisel oli palju paberitööd. Neli korda tuli teha muudatusi, neist kahel korral tuli meil parandada lihtsalt vormistusvigu.

Kasuliku mudeli taotlemise puutusid kokku ka huvitava probleemiga. Kirjelda seda palun.

Minu jaoks oli suur üllatus, et üks mesindusega mitte tegelev ettevõtja oli minu Alutagusel asuva maja võtnud endale prototüübiks ja taotlenud mesilasteraapia ruumi peale kasuliku mudeli. Küll teise nime all, kuid siiski meie maja alusel tehtud avaldus patendiametisse. Meil ei jäänud muud üle, kui muuta kaitse ulatust ja täiendada oma taotluse kirjeldust ning  anda sellele teine nimi.

Kas mesilasteraapiamaja on nüüd valmis?

Tahan mesilasteraapiamaja soovitada taastusraviks. Maja kasulik toime pole küll teaduslikult tõestatud, kuid see on loodusteraapia ja sellega saaks haiguseid ennetada. Kõige kasulikum on mesilasmürk. Kui mürk on vastunäidustatud, siis mesilasteraapia ise on ohutu. Alustada võib majas 5-minutiliste seanssidega ja neid siis pikendada. Kõige kasulikum on lausa ööbimine.

Minu kasulik mudel on nagu laps, kes kasvas minu sees ja laps, keda arendada. Sellel on oma rõõmud ja valud. Soovime edasi areneda ökoturismikeskuseks. Oleme osalenud juba 2 aastat avatud talude päevadel. Lisaks apiteraapiale ja mee tootmisele teeme koolitusi, loenguid asutustes ja koolides, lasteaedades ning muidugi tegeleme ka mee baasil looduskosmeetika toodete tootmise ja müügiga.

Koos eksperdi Anu Nuutiga kirjutasime kaubamärgitaotluse, mille olen tänaseks juba patendisametile esitanud. Oma kaubamärgi kaitse on meie jaoks väga oluline, sest meil on ka looduskosmeetika tooted.

Rohkem infot ettevõttest: www.honeywolf.ee