Nimetatud probleem ei puuduta ainult ääremaid, vaid enamikke Eesti linnu, tühjenevaid alevikke ja külasid. Peale Tallinna ja Saue on kõik teised linnad kas kiiremas või aeglasemas tempos elanikke kaotamas.

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna Tartu kolledži professori Mihkel Kiviste sõnul on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise määr Eestis olnud viimastel aastatel päris suur – 2018. aastal tehtud uuring näitas, et koguni 84 protsenti neist leidis kasutust. Tõsi, paraku oli ja on tegemist peamiselt madala väärtusega taaskasutusega (nt tarvitatakse ehitusjäätmeid pinnasetäitena), mitte aga materjali ringlusse võtuga.

Mis lahendusi pakuvad TalTechi teadlased?

„Pikaajaliste kliimaeesmärkide, ehitatud keskkonna süsinikujalajälje vähendamise ning jätkusuutliku arengu tagamiseks on vajalik liikuda seniselt lineaarselt majandusmudelilt ringmajanduse suunas,“ ütleb Kiviste. „Seega tavapärase hoonete lammutamise ning ehitus- ja lammutamisjäätmete utiliseerimise või täiteks kasutamise asemel peaks võetama suund ka ehituselementide ja materjalide ringlusse võtule. Nii saame vähendada esmast toorme vajadust ning lõppladestatavate ehitus- ja lammutusjäätmete hulka.“

Kiviste sõnul on Eesti senine tavapraktika hoonete lammutamises, et kuulutatakse välja hange ning kõige odavama pakkumise teinu asub hoogsalt maha lõhkuma. „Selle tegevuse käigus ei jää eriti midagi terveks, vaid tekib suur hunnik ehitusprahti,“ sõnab Kiviste. „Uutmoodi lammutamine aga oleks kui tagurpidi ehitamine – hoone demonteeritakse selektiivselt alustades katusest. Loomulikult on see kallim, kui hoone lihtsalt buldooseriga kokku lükata. Samas aga on ainult nii võimalik kätte saada ehitusmaterjalid, mida saab taaskasutada.“

*Loe artiklit edasi Delfi Ärilehest.