Ligikaudu kaks aastat tagasi hakkas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing tunnustama kaugküttevõrke tõhusa kaugkütte märgisega, mida praeguseks kannavad mitmed kaugküttevõrgud üle terve Eesti. See märk tähendab, et tegemist on millegi kvaliteetse ja usaldusväärsega, milles ei pea pettuma. Loomulikult on üks asi kaugküttesüsteemi usaldusväärsus – ilma selleta ei saaks võrk toimidagi, sest tarbijad vajavad sooja igal ajahetkel. Kuidas aga mõõta võrgu ja energia kvaliteeti? Lisaks energia odavale hinnale on olemas veelgi olulisi nüansse, millega peab arvestama.

Konkreetne meetod tõhususe arvutamiseks

Energeetika puhul on olulisim märgusõna „tõhusus“ ja nagu tõhusa kaugkütte märgise nimigi ütleb, hinnatakse sellegi puhul eelkõige tõhusust. Kuidas seda teha, uurisid Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, töötades välja meetodi kaugkütte energiatõhususe arvutamiseks tõhusa kaugkütte märgise jaoks.

Selle töö tulemused avaldati selle aasta aprillis mainekas teadusajakirjas Utility Policy artiklis “Promoting efficient district heating in Estonia”, mille autorid on Tallinna Tehnikaülikooli teadurid Eduard Latõšov ja Anna Volkova ning EJKÜ tegevjuht Siim Umbleja. Antud märgis näitab tarbijale kasutatava kaugküttesüsteemi tõhusust või taastuvate energiaallikate kasutamist ning pöörab tähelepanu kaugkütte keskkonnasõbralikkusele, odavusele ning praktilisusele.

Märgise tähenduse täpne sisu

Märgis “Tõhus kaugküte” näitab madalat energiakandja kaalumistegurit, mis tavalisel kaugküttel on 0.9 ning tõhusal kaugküttel 0.65, kasutatavas kaugküttevõrgus. Need tegurid on fikseeritud ning leitavad määruses “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.

Energiakandja kaalumisteguril on kolm peamist kasutusvõimalust. Esiteks rakendatakse seda eesmärgil, et leida primaarenergiaallika kasutus energia tootmisel ning vastav ökoloogiline jalajälg. Teine võimalus on erinevate kütuste ning energiaallikate mõjude ühtlustamine parimatele tehnilistele lahendustele. Mida madalam on primaarenergia tarbimine, seda energiatõhusamad hoone tehnosüsteemide ehituselemendid. Kolmas kasutusmoodus on hoone energiatõhususe optimaalse kulutaseme arvutamine. Optimaalne kulutase toob kaasa kulude kokkuhoiu hoone hinnangulise eluea jooksul. Väiksemad kulud määratakse kindlaks investeerimiskulude, hooldus- ja tegevuskulude arvesse võtmisel. Madalama primaarenergia tarbimisega hoonel on tõenäoliselt ka madalamad olelusringi kulud.

Liginullenergiahoonete osakaal peab kasvama

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi kohaselt on ELi liikmesriigid kohustatud suurendama liginullenergiahoonete arvu ning sama direktiivi kohaselt, peab nendes hoonetes kasutama peamiselt taastuvenergiat. Eestis on umbes 200 kaugküttevõrgustikku, mis katab üle 60% soojuse tootmisest. Viimase 20 aasta jooksul on paljusid katlamaju renoveeritud ning vanad gaasi- ja õlikatlad on asendatud puiduhakkel töötavate kateldega ning koostootmisjaamadega. Puiduhake on kütusena hea, kuna tegemist on kohaliku taastuvkütusega, mis muudab ka kaugküttesektori süsinikuneutraalseks.

Lisaandmed ei tähenda Eesti näitel lisakoormust

Tallinna Tehnikaülikooli uurimustöös tuuakse välja tõhusa kaugküttemärgisega kaasnenud arengud Eesti kaugküttesektoris, aga ka mõned tagasilöögid, mis on ilmnenud seoses märgise kasutamisega. Esiteks tuleb rõhutada, et märgise loomise ja kaugküttesektorile tutvustamise protsess oli küllaltki pikk. Märgise arendamisega alustati 2015. aastal ning võib väita, et see töö kestis kuni 2018. aastani.

Märgise väljatöötamise käigus defineeriti alused, mille põhjal võib kaugküttevõrgule tõhusa kaugkütte märgist üldse omistada. Need tingimused on:

• vähemalt 50% toodetud soojusest peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest;
• vähemalt 50% toodetud soojusest peab olema toodetud heitsoojusest;
• vähemalt 75% toodetud soojusest peab olema koostoodetud soojus;
• või siis vähemalt 50% toodetud soojusest peab olema kombinatsioon eelnevalt mainitutest.

Kavandatud lahenduse tugevusteks on Euroopa Liidu õigusaktide range jälgimine ja tõhususe määramise protsessi lihtsus, mis ei vaja kontrollimiseks suurt kogust lähteandmeid. Eesti puhul ei tähenda arvutusteks vajalike lisaandmete kogumine suurt täiendavat koormust, kuna energiatootjad koguvad kõiki vajalikke andmeid juba ise ja esitavad neid statistikaametile.

Millal saavutatakse täielik kliimaneutraalsus?

Kaugküttesüsteemide heaolu sõltub klientide heaolust, mistõttu ebatõhusad ja kehvas seisukorras kaugküttevõrgud peavad nägema vaeva, et hoida tarbijaid, kuna vastavalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivile on neil õigus kasutada ebatõhusa kaugkütte asemel tõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid lokaalseid lahendusi. Viimased suundumused pigem näitavad, et kaugkütte olukord on Eestis nii hea, et paljud suuremad tarbijad, näiteks ettevõtted, kes on varasemalt tootnud sooja maagaasil töötavates lokaalkatlamajades, lähevad üle kaugküttele just seetõttu, et see on kooskõlas nende keskkonnasuundumustega.

Tõhusa kaugkütte märgis võimaldab kaugkütte ettevõtetel ka tõsta tarbijate teadlikkust ja huvi soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste vastu. Liikumine kliimaneutraalsuse poole on kogumas hoogu ning püüdes jõuda Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgini saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Tõhusa kaugkütte märgis võib aidata täita kaugkütte sektori kaht eesmärki: suurendada kaugkütte energiatõhusust ja tuua rohkem taastuvenergia allikad kaugküttesse ning selle saamise nõudeid võib hakata aegamööda tõstma, kuni jõuame täielikult kliimaneutraalse ja taastuvenergial põhineva kaugküttesüsteemini. Täielikult kliimaneutraalseks võib pidada näiteks süsteemi, kus kasutatakse ainult heitsoojust või taastuvaid energiaallikaid soojuse tootmiseks. Lisaks kaugküttele ja kaugjahutusele peavad tulevikuks lisanduma tõhususe nõuded ka individuaalsele küttele ja jahutusele.

Kellel on huvi, siis märgise kohta on võimalik lugeda lisaks Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kodulehelt.