Innovatsioon tähendab teadusliku või tehnilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamist, uuendust. „Uus“ viitab teadmatusele tuleviku ees. Uus kogemus aitab olla efektiivsem kogu ühiskonnaelu parendamisel. Vaja on julgust ja toetust, et saavutada teadusrahastuse eesmärgid.

„Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020“ on seatud eesmärgiks, et peame jõudma 1%-ni kogu SKP-st, kuid üritus suurendada riigi panust teadusesse pole tulemust toonud ja rahastus on siiamaani olnud oodatust väiksem. Kõrgharidusinstitutsioonide nördimus on suur ja tagasilöök valus.

Eesti riik soovib olla innovaatiline, ise seda samal ajal pärssides. Astudes sammu tagasi, jäädes ootama paremat aega, millal teha muutusi, peame edaspidi tegema mitmekordse pingutuse, et olla esirinnas koos teiste arenenud riikidega.

Paljud inimesed on nõus maksma rohkem makse, et teadusrahastus tõuseks, kuid poliitika kujundajate, riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsused on teistpidised – alkoholiaktsiis langeb, kuid samal ajal teadusrahastus ikka ei tõuse. Tekib küsimus, millised on prioriteedid? Tähelepanu äratab samuti oluline sotsiaalala sektor, kus jätkuvad probleemid ei taha leida lahendust: näiteks enamikes hooldekodudes on olukord väga halb ja haigekassa süsteemi ei ole siiani suudetud korrigeerida. Kriitilisi valdkondi, kus arutelud lähevad üsna tuliseks, on mitmeid. Riigipoolset vastutulekut ühiskond nendes teemades ei näe ning on kujunemas helesinine unistus kauaoodatud paremast tulevikust. Kas kokkulepped meie Eesti Vabariigi presidendi ja rahva silme all ei loe midagi? Lisaks on ootused erasektorile ja välismaistele allikatele, kust rahastus teadusele peaks olema 2% SKP-st.

Siinkohal tuleks mõelda pikemas perspektiivis, millised on tulud ühiskonnale. Peaministri sõnul lubab praegune riigi võimekus jääda 0,71% juurde, kuid kui panustaksime teadusesse, tekitaksime tulevikus rohkem võimalusi teiste valdkondade parandamiseks ning samal ajal kasvataks ettevõtlikes noortes huvi jääda Eestisse õppima ja teaduritel innukamalt teadustöid teha. Taolise mõttelaadiga kasvataksime kindlasti riigi võimekust. Positiivseks faktoriks oleks hariduse kvaliteedi tõus, mis teeb ülikoolid veelgi jätkusuutlikumaks ja atraktiivsemaks keskkonnaks, kus oleks rohkem nii doktorante kui ka särasilmseid noori õppejõude, sest praegusega võrreldes on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoja ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu sõnul Eesti teadlaste arv vähenemas ning teadlaste arv proportsioonina elanikkonnast on kolm-neli korda väiksem kui arenenud riikides. Eestis on 8 doktorit 1000 inimese kohta vanuses 25–64, Šveitsis ulatub see arv 29,8-ni.

Eesti Teadusagentuuri sõnul on innovatsioonivõimekuseks vajalik tippkompententsi olemasolu. Innovatsiooni kasvatamisel on tähtis ka rahvusvahelisus. Ülikoolides ja teadusasutustes tehtav koostöö välisriikidega meelitab siia talente ning annab ka Eesti tudengitele võimaluse ennast väljaspool arendamas käia. Toetus meie riigimeestelt ja -naistelt on tähtis, et luua soodsad tingimused teadusega tegelevatele noortele ja ettevõtjatele, et vastastikused teadmised veelgi paremini omavahel ühendada ja rakendada.

Äsja lõpetanud tudengina tunnen, et kõrghariduse väärtustamisest kasvaksid välja uued ideed ja koostööd. Praegusel juhul võetakse ära võimalus luua ühiskonda tipptasemel väärtust. Teadusrahastuse seisukohalt jäävad nii mõnedki innukad projektid tiheda teadustööde konkurentsi tõttu tagaplaanile.

Probleemile ühest lahendust ei ole, kuid leian, et teadusasutused ja nendega seotud inimesed peaksid end veelgi kuuldavamaks tegema. Vaja oleks selgeid mõtteid, arusaamist, kuulamist ning mõistmist mõlemalt osapoolelt.

Eesti on täna tuntud kui maailma üks kõige digitaalsemaid riike, kus tugevad digisüsteemid ei ole ainult era-, vaid ka avalikul sektoril. Saame hääletada ID-kaardiga ja anda digitaalseid allkirju, meil on enam kui 50 000 e-residenti ning Euroopa parlamendi valimistel tehti maailmarekord, kui 47% inimestest andis oma hääle digitaalselt. Endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist on öelnud: „Mida teadusmahukam on Eesti ettevõtlus, seda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid suudetakse luua. Selle tulemusena kasvab ka meie konkurentsivõime maailmaturul.“ Luues ja investeerides järjepidevalt tulevikku vaatavatesse lahendustesse, on võimalik jätkuvalt hoida ning kasvatada riigile teaduse- ja innovatsioonisõbralikku kuvandit. ■