Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur Mihkel Koel võttis oma värskes teadusartiklis luubi alla rohelise keemia põhimõtete rakendamise laiemalt. Nii osutab ta ravimiarenduse näitel, et rohekeemiat on võimalik rakendada ka suures tööstuses ja sellega keskkonna saastamist vähendada.
Kui praegu tekib keemiatööstuses palju jääkaineid ning ravimi-, väetiste ja pesuvahendite jäägid kuhjuvad lõpuks loodusesse, siis roheline keemia kui mõtteviis arvestab juba eos kogu toote elutsüklit, kirjutab teadusportaal Novaator.
Mihkel Koel ise peab end analüütiliseks keemikuks, kelle pärusmaa on ainete keemilise koostise määramine. "Analüütiline keemia, kus kasutatakse kõikvõimalikke lisaaineid ja lahusteid proovi ettevalmistamiseks, peab samuti olema roheline," leiab ta. "Väidan, et tavaline keemia ei tohigi rohelisest keemiast erineda.“
Samuti ei ole keemiatööstuses soovitud seni pikemalt ette vaadata. Nii on loodud uusi aineid eeskätt probleemipõhiselt: kui on tarvis tõhusat puhastusvahendit, sünteesitakse aine, mis ka tõhusalt puhastab. "Seni on mõeldud, et "paneme aga paar molekuli kokku ja saame ühe väga hea aine. Kui töö käigus tulevadki mingid lahustid ja jäägid, siis viskame need minema". Enam sedasi ei saa," ütleb juhtivteadur Koel.
Loe intervjuud Mihkel Koeliga ja ülevaadet tema teadustööst Novaatori portaalist.