Fotod: Meresüsteemide instituut

„Kõik, mida me keskkonda ja merre saadame, tuleb lõpuks ringiga meie endi juurde tagasi toidu, vee, õhu ja kogu elukeskkonna kaudu,” selgitab TalTechi meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori teadur Natalja Buhhalko. „Mikroplast ei ole kauge või abstraktne probleem, see mõjutab otseselt meie tervist, heaolu ja tulevikku. Mida varem selle teemaga tegeleme, seda suuremad on võimalused hoida nii maailma mered kui ka ennast tervemana.”

Mikroplasti probleem Läänemeres on süvenev ja teadlaste hinnangul sageli alahinnatud. „Läänemeri on poolsuletud veekogu, mille veevahetus on väga aeglane. See tähendab, et kõik, mis siia satub, sh mikroplast, jääb siia erakordselt pikaks ajaks, mõnikord igaveseks,“ toob Buhhalko välja. „Mikroplast ei ole lihtsalt väike plastitükk; see kannab endas lisandeid, mida kasutatakse plastide tootmisel ja mis võivad mõjutada nii mereorganisme kui ka maismaa loomi, samuti ka meid endid.“

Mikroplasti pinnale kinnituvad kergesti bakterid, seened, ohtlikud kemikaalid ja raskmetallid. See muudab mikroplasti omamoodi veekeskkonna transpordiplatvormiks, mis aitab levitada patogeenseid mikroorganisme ja ohtlikke aineid kohtadesse, kuhu need muidu nii lihtsalt ei jõuaks. „Mikroplast mõjutab nii planktonit, kalu, linde kui ka põhjafaunat. On leitud, et see võib muuta loomade käitumist, energiataset ja isegi paljunemisvõimet,“ märgib Buhhalko. Osakesi on leitud nii mereveest kui ka setetest, samuti Läänemere kaladest, karpidest ja teistest organismidest. „Neid leidub ka randade liivas ning isegi õhus, mis tähendab, et osakesed liiguvad mitte ainult vee, vaid ka tuulega ning võivad jõuda keskkonna eri osadesse palju kaugemale, kui arvata oskaks,” toob Buhhalko välja. 

„Üks murettekitavamaid avastusi on olnud mikroplasti leidmine aladelt, kus inimtegevust on väga vähe. See näitab, kui kiiresti ja kaugele plast oskab liikuda ning kui keeruline on selle päritolu täpselt määrata,“ selgitab teadlane. „Samuti näeme, et mikroplasti kogused võivad ajas kiiresti muutuda: tugevad tormid, üleujutused või ka hooajalised veerežiimi muutused võivad mõne päevaga tuua merre sama palju prügi kui tavaliselt kuude jooksul,” lisab ta. 

Tulevik toob veel väiksema ja nähtamatuma saaste: nanoplast

Teadus mikroplasti teemal areneb kiiresti. „Järgmistel aastatel muutub üha tähelepanuväärsemaks nanoplast. See tähendab veelgi väiksemaid osakesi, mille tuvastamine on keeruline ja mis võivad tungida organismide rakkudesse ning kudedesse palju sügavamale kui mikroplast,“ ütleb Buhhalko. „Uuringud nanoplastiga on juba käimas, kuid vajavad veel märksa sügavamat lähenemist, paremaid analüütilisi meetodeid ja ühtseid protokolle.“

Samal ajal tuleb põhjalikumalt uurida ka mikroplasti tegelikku mõju organismide füsioloogiale, ainevahetusele, käitumisele ja toiduvõrgustikele. „Need uurimissuunad on juba olemas, kuid muutuvad järjest süsteemsemaks, et jõuda tugevamate järeldusteni nii ökoloogiliste kui ka terviseriskide kohta,” märgib mereökoloog. „Oluliseks arenguks on ka mikroplasti sidumine sotsiaalmajanduslike mudelitega, et hinnata plastireostuse majanduslikku mõju, terviseriske ja kulusid, mis kaasnevad selle vähendamise või leevendamisega.”

Mikroplast ei tunne riigipiire, seetõttu ei saa seda uurida ainult ühes riigis või laboris. „Teadlastevaheline koostöö on võtmetähtsusega, see võimaldab jagada meetodeid, andmeid ja kogemusi ning luua üle-euroopalisi seirevõrgustikke,“ rõhutab Buhhalko.

Valdkond vajab uut teadlaste põlvkonda

Teadlikkus mikroplasti osas on viimastel aastatel küll kasvanud, kuid probleemi ulatust ja nähtamatust sageli alahinnatakse. Buhhalko märgib, et suur prügi on märgatav, mikroplast mitte. „Paljud ei oska arvata, kui paljud igapäevased tooted lagunevad mikroplastiks või kuidas see meie organismi jõuda võib.”

Ta rõhutab, et merevaldkond vajab uusi teadlasi rohkem kui kunagi varem. „Läänemeri on kui elav labor – kiiresti muutuv, teaduslikult huvitav ja samas habras. Noored, kes valivad mereökoloogia või meresüsteemide õppe, saavad panna oma teadmised tõeliselt oluliste küsimuste teenistusse: kuidas tagada merede jätkusuutlikkus, kaitsta elurikkust ja vähendada inimtegevuse mõju. See valdkond pakub nii teaduslikku väljakutset, rahvusvahelisi koostöövõimalusi kui ka väga selget tunnet, et sinu töö loob päris muutust,” kinnitab ekspert.

Üheks näiteks uuest teadlastepõlvkonnast on TalTechi geoloogia instituudi Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia eriala tudeng Iida Virunurm, kes jõudis mikroprügini erialapraktikal. „Valisin lõputöö teemaks mikroplasti mere pinnakihis,” täpsustab tudeng. Tema sõnul on kõige huvitavam see, kui uus ja kiiresti arenev see teadusvaldkond on. „Plastik hakkas maailmas levima alles eelmise sajandi keskpaigas ja mikroplasti olemasolu avastati selle sajandi alguses. Kuna see on nii uus teema, on mikroplasti koguste ja mõju uurimine vajalik ja huvitav.”

Oluline osa tema õpingutest on välitööd, mis annavad teemale konkreetsema mõõtme. „Hoopis teine tunne on näha, kuidas võrguga keset merd kogutud proovis on tegelikult plastitükid ja -kiud sees, kui lihtsalt laboris kellegi teise toodud proove analüüsida,” tõdeb Virunurm. Sügisest alates on ta kogunud proove ka sademeveekaevudest Tallinnas. „Ühes proovipunktis, kus sademevesi läheb otse merre, leidsime kahekümnest liitrist veest paarsada väikest plastiosakest. Selline kogemus paneb mõtlema, kui palju plasti tegelikult merre jõuab.”

Lisainfo:
TalTechi geoloogia instituut
+372 5691 3430
geo@taltech.ee