Valitud eriala hakkas Lerner-Vilule nii väga meeldima, et õpingud ei piirdunud vaid bakalaureusega. Praeguseks on ta omandanud rakendusfüüsika magistridiplomi ning juba on tegemisel ka doktorikraad.

Lerner-Vilu töötab Keskkonnaagentuuris ilma prognoosmudelite spetsialistina. Ta räägib oma tööst lähemalt ning selgitab, miks võib tihti tunduda, et ilmateade valetab. Juttu tuleb ka virmalistest ja kliima soojenemisest. 

Otseselt ilma ei ennusta

Lerner-Vilu ei tegele tööl otseselt ilma ennustamisega. Tema ülesandeks on prognoosmudelite arendamine, mille baasil saavad sünoptikud ilma ennustada. “Prognoosmudelite loomine on haru, mis seob IT ja sünoptikute maailma. Me haldame mudeleid, mis koguvad vaatlusandmeid üle kogu maailma. Programmid analüüsivaid saadud teavet ning selle alusel luuaksegi mudelprognoose,” täpsustab ta.

Mudelid koosnevad Lerner-Vilu sõnul tuhandetest koodidest ning neid on väga keeruline tööle saada. “Kui teen ühe muudatuse, siis kõik läheb nii-öelda katki. Mudeli tööle saamine võtab aastaid aega,” räägib ta ning nendib, et inimesi, kellelt nõu küsida, Eestis kahjuks palju ei ole. Kui on mure, siis tuleb kirjutada näiteks Norra kolleegile. Vastus võib aga aega võtta. Tema sõnul on aga väga tore olla osa nii olulises protsessis, nagu seda on ilma prognoosi loomine. Ilmaprognoosid ei ole vaid selleks, et inimesed teaksid, kuidas end riidesse panna. Neist on kasu väga paljudele valdkondadele, näiteks lennundusele, ehitusele ja põllumajandusele. Ilmateenistuse kodulehelt saab vaadata mudelprognoose. Seal nähtavad visuaalid ja prognoosid ongi need, mis sünnivad tänu Lerner-Vilu ja tema kolleegide tööle.

Tööpuudust kartma ei pea

Kas nii põneva, ent samas esmapilgul keerulisena tunduva eriala õppimine oli väga raske? Lerner-Vilu tõdeb, et bakalaureuseõpe pigem ei olnud raske. “Eks ikka oli matemaatikat ja füüsikat palju, aga kuna olen tehnilise taibuga, siis sain üsna hästi hakkama,” meenutab ta. Keerulisemaks läks alles magistriõppes, kuna selgus, et meteoroloogiks saamiseks tuleb õppida rakendusfüüsikat, mida läheb igapäevatöös vaja tõesti palju.

Kuna tegemist on väga perspektiivse erialaga, siis omandas Lerner-Vilu lisaks bakalaureusele ka magistrikraadi ja praegu pingutab doktorikraadi saamise nimel – kõike seda ikka TalTechis. 

“Tööd selles valdkonnas jagub ja tööpuuduse üle muret tundma ei pea. Ütleksin, et pigem on spetsialistide puudus,” märgib ta.

Miks ilmateade valetab? 

Kui mudelid koguvad infot üle maailma ning saadud andmed on detailsed, siis võib jääda segaseks, et miks ilmateade ikkagi “valetab”.

Lerner-Vilu ütleb, et ilma ennustamist võiks võrrelda aktsiaturuga. Ka seal tehakse prognoose ja tehnilist analüüsi, mis ennustavad, kuidas aktsiate hinnad tõusevad või langevad. Keegi aga ei saa ennustada seda, missugused ettevõtted lähevad kindlapeale pankrotti.

Kas loodusmärgid ennustavad ilma? 

Eesti rahvatarkuse põhjal otsitakse meie loodusest tihti märke, mis ennustaksid, milline tuleb suvi või talv ning kas suvi tuleb vihmane või päikeseline. Kas see on võimalik või on tegemist müüdiga? 

Lerner-Vilu ütleb, et loodusmärke võib võrrelda horoskoobiga. “Kui on soov uskuda sellesse, siis kindlasti leiab mingisuguseid märke, mis seda ka kinnitavad. Teaduslikult seda tõestatud aga ei ole,” möönab ta. “Väga lühiajaliselt saab aga natuke ennustada küll.”

Kuidas loodusmärkide järgi lühiajaliselt ilma ennustada? 

• Vahetult enne vihmasadu panevad lilled oma õied kinni.

• Kui päikeseloojangul on horisont väga punane, siis see tähendab, et kuskil kaugemal on pilved ning sellest tulenevalt jõuab meieni ainult pikalaineline kiirgus ehk punane värv. Järelikult võivad varsti saabuda pilved ka sinna, kus teie olete, aga ei pruugi – need võivad ka ära kaduda. 

• Suitsupääsukesed lendavad enne vihmasadu madalal, sest putukad, keda nad söövad, ei saa enne vihma suure õhuniiskuse tõttu kõrgemal lennata.