Vladislav ja Siim Erik on kaks Pärnust pärit noormeest, kes on täna TalTechi aktiivsed ja silmapaistvad tudengid. Palusime neil lähemalt rääkida, miks nad valisid just tehnikaülikooli ja rakendusliku majandusteaduse bakalaureuseõppekava.
Miks tegite just sellise eriala- ja ülikooli valiku?
Siim Erik: Uurisin, mida Eesti majandushariduses pakutakse ja valisin õppekava, mis on kõige matemaatilisem ja praktilisem. Mulle tundus, et rakenduslik majandusteadus annab tugeva põhja majandusanalüüsis. See on hea ja kombineeritud õppekava, mis sisaldab nii majandusteoreetilisi kui praktilisi õppeaineid.
Vladislav: Gümnaasiumis mind veel majandus tegelikult ei huvitanud. Teadsin vaid, et tahan jääda Eestisse ning vaatasin läbi kõik siin pakutavaid õppekavad. 12. klassis käisime nii Tartus kui Tallinnas kõrgharidusvõimalustega tutvumas. Mulle meeldis tehnikaülikool linnak ja mugav transpordiühendus Tallinna ja Pärnu vahel. Tallinn on suurem linn, pealinn ja töövõimalusi on siin palju rohkem.
Kus on teie õppekava lõpetajal võimalik tulevikus töötada ja kellena ise tahaksite töötada?
Vladislav: Selle haridusega võib töötada näiteks Eesti Pangas, kõikides erapankades ja suurettevõtetes, nagu näiteks Eesti Energia ̶ kõikides firmades, kus on tarvis majandusalase info analüüsimist. Paljud minu kursusekaaslased töötavad audiitorfirmades nooremkonsultantidena või raamatupidajatena. Meie õppekava ained on väga mitmekesised ja annavad laia ettevalmistuse: maksundus, raamatupidamine, makro – ja mikroökonoomika, rakenduslik majandusanalüüs, finantsmodelleerimine, statistika, ökonomeetria jm. Ise plaanin alustada karjääri majandusanalüütikuna ning kaugemas tulevikus rajada oma ettevõte.
Siim Erik: Õppekava annab nii tugeva põhja majandusteaduses kui ka praktilised oskused, mistõttu on võimalik töötada nii eraettevõtluses kui avalikus sektoris. Kuna mul on juba analüütiku ja finantsspetsialisti töökogemus nii LHV pangas, Eesti Energias kui ka praeguses töökohas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, võin julgelt väita, et selliseid inimesi on igal pool vaja. Kui sul on tugev teadmiste ja praktiliste kogemuste pagas ning hea eneseväljendusoskus, on sul õppekava vilistlasena kindlasti potentsiaal tõusta tulevikus juhiks või alustada oma ettevõttega. Lisaks annab õppekava hea baasi investeerimiseks, et panna seisev raha põhitöö kõrvalt passiivset lisasissetulekut teenima.
Millisele inimesele võiks see õppekava sobida?
Vladislav: Väga hästi peaks oskama matemaatikat ning kindlasti tuleb sooritada laia matemaatika eksam. Analüütilise mõtlemise oskus on oluline, et andmeid mõtestada ja seoseid leida. Samuti peab olema hea suhtlemis- ja esinemisoskus, et oma projekte või analüüse tutvustada.
Siim Erik: Jagan Vladislavi arvamust! Matemaatika peaks kindlasti meeldima. Kui ei meeldi, siis võib ehk raskeks minna või pole huvitav õppida. Hea oleks olla aktiivne ja uudishimulik inimene, kes soovib oma silmaringi avardada. Nii saad paremini aru, kuidas majanduspoliitikas otsuseid langetatakse. Maailma majanduslike probleemide analüüsimise võime muutub õpingutega kindlasti palju paremaks. Nagu Vladislav ütles, peab olema ka julge ja hea suhtleja, kuna palju on rühmatöid, kus peab esinema ning oma mõtteid väljendama. Finantsmaailmas peab julgema oma vaatepunkte välja öelda.
Vladislav, Sinu emakeel ei ole eesti keel. Kui raske on eesti keeles ülikoolis õppida?
Juba lapsepõlves oli mu eesti keel suhtlustasemel üsna hea, kuid kuni 9. klassini õppisin peaaegu kõike vene keeles. Keskkoolis õppisin 40% vene ja 60% eesti keeles. 12. klassis tegin eesti keele eksami C1 tasemele. Erialane sõnavara oli alguses muidugi raske, sest näiteks matemaatikat hakkasin eesti keeles õppima alles ülikoolis. Teisel õppeaastal läks eesti keelega juba lihtsamaks. Nüüd tean erialaseid termineid eesti ja inglise, aga mitte vene keeles. Palju sõltub ka muidugi sellest, kui töökas ja motiveeritud sa ise oled. Praegu suhtlen rohkem eesti kui vene keeles, kuna kursusekaaslastega on palju suhtlemist. Näen, et juba näiteks võrreldes eelmise aastaga on mu eesti keele oskus tohutult arenenud.
Kumb on parem, kas ühiselamu või korter?
Vladislav: Mina elan ühiselamus, kuna ühikad on ülikoolile mugavalt lähedal. Võid ärgata pool tundi enne loengu algust. Ühikas on korterist odavam. Aastaringselt on fikseeritud summa. Praegu maksan 109 eurot kuus, mis on umbes keskmine hind. Ühiselamust saab palju uusi tutvusi ning nautida mõnusaid vestluseid, aga palju sõltub muidugi ka naabritest.
Siim Erik: Mina pole ühikaelu elanud ja olen üürinud korterit. Ühikas olemise pluss just esimesel aastal on see, et saab palju uusi tutvusi ja nii on ka ülikoolis hea lähedal käia. Korteri eelis on aga see, et on oma koht keskendumiseks.
Milline on tehnikaülikooli tudengielu?
Siim Erik: Esimesel aastal on rohkem aega tudengielu nautida, sest erialasele tööle nii vara veel ei saa. Üritusi on tehnikaülikoolis väga palju. Neist tasub alati osa võtta! Lisaks on tehnikaülikoolis palju erinevaid üliõpilaskogusid, kus aktiivne tudeng saab vastavalt oma huvidele lüüa kaasa erinevate TalTechi ürituste korraldamises ning seekaudu palju uusi häid kontakte leida.
Vladislav: TalTechis on palju võimalusi leida huvitavaid tegevusi, näiteks spordiklubis või tantsukollektiivides osalemine. Igaüks leiab midagi sellist, mis talle huvi pakub. Ise olen juba 3 aastat aktiivne väitlusklubi liige.
Millised on teie soovitused tulevastele sisseastujatele?
Vladislav: Ei ole mõtet karta minna õppima valdkonda, millega sa pole veel kokku puutunud. Mul ei olnud tuttavaid majanduse valdkonnas ja keskkoolis ei võtnud ma ka majanduse õppeainet. Alguses oli natuke raskem, aga ajapikku saad aru, kuidas ülikoolis õppida. Niisiis võib esimene semester või aasta tunduda keerulisem, aga näiteks viimasel kahel semestril on minu keskmine hinne 5,0. Soovitan olla julge ja sihikindel!
Siim Erik: Tuleks olla aktiivne ja leida inimesed, kellega on hea klapp ning kellelt on midagi õppida. Soovitan aktiivselt otsida häid kontakte oma kursuselt. Minu arvates võiks erialasele praktikale või tööle minna võimalikult varakult. Praktilised kogemused annavad tööturul eelise ning aitavad ka õpingutes. Praegu õpin ja töötan täiskohaga. See pole kerge, aga usun, et on seda väärt. Alati tasub end proovile panna. Kui juba õppima tuled, siis pinguta, ole kohal ja võta viimast! Nii saad sellest tõeliselt kasu.
Millised on teie tulevikuplaanid?
Siim Erik: Astun sügisel tehnikaülikooli magistriõppesse. See, kas valin rakendusliku majandusteaduse või ärirahanduse magistriõppekava, on veel otsustamisel. Käin tööl edasi ja jätkan õpingutega. Pikemas perspektiivis on mõtetes ka doktorantuur.
Vladislav: Sama! Plaanin samal erialal magistrantuuri astuda. Suvel kavatsen jälle praktikale minna. Eelmisel aastal olin praktikal Swedbankis. Võib-olla kunagi astun ka doktorantuuri, aga sellest on veel vara rääkida.
Vastuvõtt TalTechi majandusteaduskonda on juba avatud! Esita avaldus SAIS-is!
Artikkel ilmus Pärnu Postimehes 9. mail 2020.