Konverentsi toimumise infot jagas meile inseneriteaduskonna üliõpilaskogu, kes juba oma loomise algusaastatest on üritanud leida konverentsile Eesti esindajaid. Siiani polnud aga keegi vedu võtnud. Keegi pidi ju siiski esimene olema, seega pärast paari e-kirja ning 30-eurose osalemistasu maksmist olimegi osalejate nimekirjas ning järgmiseks tuli vaid kotid kokku pakkida. Erinevalt enamikust osalejatest, kes tulid konverentsile teistest Saksamaa ülikoolidest, pidime meie maksma ka kopsakaid transporditasusid. Õnneks tuli meile selles osas appi tootearenduse ning robootika õppekava programmijuht Raivo Sell.

Konverents toimus pisikeses Saksa linnas nimega Darmstadt. Linn sarnanes väga meie Tartule. Mõlemad on ülikoolilinnad rikkaliku ajaloo ning maineka ülikooliga. Võrreldes Tartuga on Darmstadtis küll peaaegu kaks korda rohkem inimesi ja kolm korda suurem pindala, kuid vaatamata sellele tundus linn väike ja hubane.

Darmstadti Tehnikaülikool on Saksamaa kolme kõige parema tehnikaülikooli seas. Seal on võimalik õppida infotehnoloogiat, elektroenergeetikat, tehisintellekti, poliitikat ja paljusid teisi  erialasid. Darmstadti Tehnikaüikooli vilistlaste seas on Nobeli preemia võitjaid, kuulsaid ettevõtjaid, Saksamaa tipp-poliitikuid ja miljardäre.

Konverentsi ajal toimusid iga päev ka erinevad töötoad – valisime endale kõige põnevamad ning saime osaleda just meile kõige huvipakkuvamates töötubades. Enamikke töötubasid viisid läbi EMESCCil osalenud tudengid. Näiteks võtsime osa töötubadest, kus arutasime ülikoolide õppekavade või üliõpilaskogude töö üle, võrdlesime eri riikide suhtumist koroonasse ja välisüliõpilastesse ning võrdlesime üliõpilaste vabadust koostada ise enda õppekava. Rääkimas käisid ka mõned inimesed väljastpoolt ülikooli – saime näiteks teada, kuidas ja kui palju tööle kandideerides palka küsida. Sellest rääkis lähemalt Saksamaa suurima töötajate ühingu, IG Metali, esindaja. Ühing hõlmab üle 2 miljoni metallitöölise ning inseneri. Töötubades sai väga palju teada teiste ülikoolide kohta ning üldist kasulikku informatsiooni mehaanikainseneri erialal. 

Darmstadtiga tutvumiseks oli meil võimalus väiksemates gruppides linnas ringi orienteeruda. Saime näha erinevaid vaatamisväärsusi ja samal ajal lahendada ka huvitavaid ülesandeid. Loomulikult tutvusime ülikooli hoonega ja külastasime ka Masinaelementide ja Tootearenduse instituuti. Seal tutvustati meile ülikoolis hetkel käimasolevaid teadusprojekte. Selline kasulikult aktiivne tegevus oli hea võimalus tutvuda ka teiste ülikoolide tudengitega.

Iga osaleja sai võimaluse külastada ka ühte ettevõtet – valikus olid ESA, Boeing, Samson, Evonik, DFS ja REA. Meie meeskonnaliikmed said tutvuda ESA ja Boeinguga. Boeingus näidati meile lennukite uudseid tehnoloogiaid ja saime proovida lennusimulaatoris lendamist. ESA’s sai katsuda meteoriidi tükki, näidati kontrollruumi ja satelliiti ning räägiti juurde väga põnevat juttu. Üleüldiselt olid kõik tuurid ja külastused väga huvitavad. 

Enne reisi arvasime, et Saksamaa, võrreldes Eestiga, on igasuguste IT-lahenduste ja tehnoloogia igapäevaellu integreerimisega meist kõvasti maas. Varusime sularaha ja laadisime kõik laulud alla, sest kaardimakse võimalus neil ju puudub ja avaliku internetti ka ei ole. Kohale jõudes saime esimese päevaga aru, et tegelikult nii hull see olukord ei ole. Kõik poed ja baarid (välja arvatud vanatädike turul) pakkusid kaardimakse võimalust ja ülikooli linnakus levis sama tasuta eduroami WiFi nagu meilgi.

Meie reisi kõige sümpaatsemaks osaks osutusid neli tudengit Soomest, TalTechi partnerülikoolist Aaltost. Naabrid peavad ikka kokku hoidma ning nendega püsib meil aktiivne kontakt siiani - näiteks käisime Aalto Ülikooli Masinaehituse Gildi jõulupeol ning kui TalTechis on aeg Saunamaratoniks või Üliõpilaste Suvemängudeks, siis kindlasti võib Soome tudengeid ka siin kohata. 

Kui olete kuulnud, et sakslased joovad palju õlut ja söövad ainult nisutooteid, siis…. see vastab täiesti tõele! Viis päeva Darmstadtis veetes tekkis igatsus Eestimaa kartuli ja millegi värske järele ning vahelduseks õllele oleks soovinud vahepeal ka vett juua. Kõik toidud olid küll väga maitsvad, aga võib-olla natukene üksluised.

Kogu üritus oli väga hästi korraldatud. Kõik osalejad olid väga toredad ja avatud inimesed ning igav ei hakanud kordagi. Eriliselt toredaks tegi ürituse aspekt, et seda korraldasid otsast lõpuni tudengid Ja tudengid juba teavad, mida peab üks hea tudengimess endas sisaldama. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et messil osalemine on väga hea võimalus külastada teisi Euroopa ülikoole, saada palju uusi tutvusi ning avardada üldist silmaringi. Ürituse raames ettevõtete külastamine oli suurepärane kogemus, sest kui tihti tekib võimalus külastada ettevõtteid nagu ESA või Boeing? Lisaks saavad kasulikku eelinfot teiste ülikoolide kohta need tudengid, kes plaanivad minna edasi õppima mõnda Euroopa ülikooli. Saab suhelda huvipakkuva ülikooli tudengitega ning küsida neilt kõikvõimalikke küsimusi. Seega kui oled vähegi avatud ja seiklushimuline inseneritudeng, siis on see mess suurepärane võimalus info hankimiseks ja silmaringi avardamiseks.

Siiani on suures osas ürituse korraldamine püsinud Saksamaal ning mõnel korral ka Soomes, kuid tuleviku osas otsib EMESCC pidevalt laienemise võimalusi, meelitades endaga ühinema ülikoole üle Euroopa. Seega on tulevikus oodata rohkem osalejaid ning aktiivset korraldamist ka väljastpoolt Saksamaad. Loodetavasti on Eesti esindatud ka järgnevatel EMESCCidel, sest meie vastu tunti suurt huvi ja meid oodatakse sinna väga tagasi.

*EMESCCi korraldatakse kord aastas. Esimene konverents toimus 2014. aastal Viinis, Austrias. Viimati toimus aga EMESCC  2019. aastal  Erlagenis, Saksamaal. Vahepealsetele aastatel ei andnud ranged koroonareeglid võimalust niivõrd suure ürituse korraldamiseks. Siiani Eestile lähim EMESCC toimus aastal 2018 Soomes, Aalto ülikoolis.