„Tüdrukud ei saa matemaatikast niikuinii aru. Tehnikaalad ei ole teie jaoks, valige midagi muud.“ „Tüdrukud, leidke endale kaaslane, kes aitab teil neist joonistest aru saada!“ „Naised tahavadki koduga tegelda, miks me peame neid tehnikasse kutsuma?“ Need on ainult mõned näited, mis ma viimase kuu-paari jooksul erinevatelt inimestelt olen kuulnud.
Mari Öö Sarv, Mente et Manu peatoimetaja | Foto: Karl-Kristjan Nigesen
„Tüdrukud ei saa matemaatikast niikuinii aru. Tehnikaalad ei ole teie jaoks, valige midagi muud.“ „Tüdrukud, leidke endale kaaslane, kes aitab teil neist joonistest aru saada!“ „Naised tahavadki koduga tegelda, miks me peame neid tehnikasse kutsuma?“ Need on ainult mõned näited, mis ma viimase kuu-paari jooksul erinevatelt inimestelt olen kuulnud.
Nii on öelnud õpetajad ja õppejõud tüdrukutele ja noortele naistele. Neid mõtteid näeb ka arvamusartiklites ja kuuleb debattides. Kirsiks tordil lugu Räniorust, kus robootikaringi läinud tüdruk… pandi poistele võileibu tegema. Paradoksaalne, et see kõik toimub ühiskonnas, kus otsime tikutulega taga kõrgharitud insenere ja IT-inimesi, kes meie tööstuses arenguhüpet teeks ja majandust edasi viiks.
Lahtiste silmadega ringi vaadates näeme ka ametlikke vihjeid sellele, millega tüdrukud ehk pool ühiskonda peaksid tegelema. Linnades laialt levinud liiklusmärk 432 „Jalgtee“ näitab kõigile liiklejatele, et lapsed on naise asi. Jõulude eel näeme kingisoovitusi jätkuvalt soo järgi ja ikka nii, et tüdrukutele mänguköök ja -koristustarbed, poistele konstruktorid.
Ja tüdrukud, kes on selliste märkide ja siltide all vaguralt kodu mängides üles kasvanud, ei pruugi tulla selle pealegi, et nad võivad lennata kosmosesse, ehitada superautosid, arendada riigile küberkaitset. Täiskasvanud on neile ju alati öelnud, et see pole nende jaoks – miks nad peaksid selles kahtlema? Ja kui, siis leiavad end ikkagi robootikaringis võileibu tegemas…
Palun lõpetame selle ära. Palun ärme kingi tüdrukutele nukke või mängukööki lihtsalt sellepärast, et nad on tüdrukud, ja poistele konstruktoreid lihtsalt sellepärast, et nad on poisid. Palun ärme kirjuta puutööklassi uksele „poiste tööõpetus“ ja kodunduse klassile „tüdrukute tööõpetus“ – kirjutame „puutöö ja tehnika“ ning „õppeköök“.
Tehnikaülikooli aasta vilistlane ja Eesti noorim naismiljonär (see on eraldi sõna, sest naistel on rikaste edetabelitesse palju vähem asja) Kristel Kruustük on rääkinud, et matemaatika oli tal koolis „kaks“ ja õpetaja ei tahtnud teda eksamile lubada ning IT tundus üldse „poiste ala“. Kuid ülikooli tasuta õppekohale sai ta just tänu heale eksamitulemusele, matemaatikast sai tema lemmikaine ja Kristeli edulugu suure rahvusvahelise IT-ettevõtte loojana on laialt teada. Palun ärme otsusta laste eest, mis neile sobib või millega nad hakkama ei saa lihtsalt soo põhjal.
Taavi Kotka on HK Unicorn Squadiga ära tõestanud, et kui anda võimalus, kui lihtsalt anda võimalus, siis on tüdrukutel huvi tehnika, tehnoloogia, robootika ja IT vastu sama suur kui poistel, ja edasi on juba harjutamise asi ja taevas piiriks. Anname neile selle võimaluse!
Artikkel ilmus juhtkirjana ajakirjas Mente et Manu.