Rektor Tiit Land rõhutas avakõnes, et teema on ühiskonna seisukohast väga oluline ja äärmiselt ajakohane. „Eesti ei ole looduslike varade poolest rikas maa. Mets on üks meie oluline vara, aga puitu pole me seni sugugi targalt kasutanud. Ekspordime toorpuitu, aga ei väärinda seda. Pärast toome aga väärindatud puidu importkaubana sisse,“ loetles Land. Viimane aeg on seda muuta!

TalTech vajutab gaasipedaali

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse teadusjuht Allan Niidu viitas seminari sissejuhatuses TalTechi akadeemilisele arengukavale (2020-2030), mis on peamine ajend uue traditsiooni – biomassi väärindamise seminaride algatamiseks.

Eesmärkide pingereas on tarkade keskkondade, teadus- ja arendustegevuse ning usaldusväärsete IT-lahenduste kõrval keskkonnaressursside vääristamine (valorisation of natural Resources). See hõlmab uudseid lahendusi Eesti maapõue-, loodus- ja tehisressursside säästvaks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, mis peaks tooma kaasa vajalikud muutused ka Eesti senises käitumises.

Tallinna Tehnikaülikool teeb igatahes kõik, et aidata teaduspõhiste lahendustega Eesti majanduse ees seisvaid väljakutseid. Olla teenäitaja, uute tehnoloogiate arendaja ja vajalike eelduste looja, sh tööstusomandi laialdasemale kasutamisele, infrastruktuuri investeeringutele ning teadlaste ja inseneride koostööle. Tähtis on tihendada ja parandada partnerlust ka erasektoriga, sest ainult siis saame rääkida targema majandusega rohelisemast tulevikust.

Teemade lai valik

Millest räägiti? Konsultant Kristel Järve tutvustas Eesti metsade olukorda. Pole saladus, et ühiskonnas koguvad metsa- ja metsandusalased debatid aina hoogu juurde. Strateegiline eesmärk näeb 2030. aastaks ette nii metsade (puidu) kvaliteedi paranemist kui ka puidu senisest suuremat väärindamise suutlikkust, samuti ringmajanduse võidukäiku. Viru Keemia Grupi arendusosakonna juht Indrek Aarna selgitas, milliseid probleeme tahavad nad uue biotoodete tehase rajamisega lahendada. Sellel on positiivne seos nii rohepöörde, Eesti majanduse kui ka teaduse arenguga. Samuti peaks see aitama lõpetada toormaterjalide ekspordi, mis Eestis niigi liiga suure mõõtme on võtnud.

Ringmajanduse ettevõtja Kaur Kuurme tutvustas NordFerti tehase näitel rohelist tootmist ja Eesti teadlaste rolli selles.

Mida on õppida Gruusia mahlatööstusest?

TalTechi professor Jaan Kers rääkis puidu vääristamise rohketest võimalustest, materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadur Illia Krasnou tselluloosist ning Eesti Maaülikooli professor Timo Kikas biomassi termilisest väärindamisest.

Seminari kolmandas osas esinesid TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Maria Kulp (teemaks analüütilised meetodid biomassi kirjeldamiseks), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur Indrek Reile (hiljutistest läbimurretest tuumamagnetresonantsspektroskoopias), TalTechi doktorant Piia Jõul (ligniinist valmistatavad funktsionaalsed materjalid) ja vanemlektor Maria Kuhtinskaja, kes tutvustas Gruusia mahlatööstuse näitel, kuidas on seal võimalik leevendada keskkonnakahju, kui kasutada ringmajanduse põhimõtteid.

Seminari neljandas ja viiendas osas esinesid TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi järeldoktor Zeba Usmani (lignotselluloosi jäätmed Eestis ja nende võimalik ümbertöötlus), ühtlasi sama instituudi teadlased Tiit Lukk (biokeemiast lignotselluloosi väärindamise tehnoloogiates) ja Eve-Ly Ojangu (pinnasebakterite kasutamisest biomassi väärindamises), seejärel magistrant Catherine Kilumets ja doktorant Umair Qasim (tselluloosi derivaatidel põhinevad materjalitehnoloogiad), magistrant Olivia-Stella Salm (puidu ekstraktiivainete määramine), üliõpilased Marcel Mäger (oksüdatiivsed ensüümid termofiilsetest organismidest), Violetta Umerenkova (suhkrute määramine biomassist), Evelin Solomina (ligniini füüsikalis-keemiliste parameetrite kirjeldamine) ja Jose Daniel Morales Sööt (katalüütilised materjalid ligniinist). 

Vaata kõikide ettekannete kokkuvõtteid