Mikroplast on tilluke, vähem kui poolesentimeetrine plastiosake, mida leidub kõikjal meie planeedil – meredes, maapinnas, atmosfääris, isegi inimorganismis. Merre satub mikroplast näiteks heitvetest, kalandusest ja laevandusest, kuid ka meres olev suurem plastpraht laguneb väiksemateks osakesteks. 

Kas seguneda, edasi liikuda või randuda?

Merre jõudnud osakeste levikut mõjutavad mitmed füüsikalised ja keemilised protsessid. Mõned osakesed on veest kergemad – nad jäävad pinnale triivima ning nende liikumist suunavad pinnahoovused ja tuul. Teised aga on veest raskemad ja vajuvad mere põhja. Põhjalähedased hoovused võivad osakesed uuesti põhjast üles tõsta ja nii jätkavad need oma teekonda – see protsess on tuntud kui resuspensioon. Kevadisel perioodil vohavad meres vetikad, mis aja jooksul kinnituvad pinnal triivivate osakeste külge, protsessina, mida nimetatakse pealekasvuks (ingl biofouling). Niiviisi võivad ka esialgu kerged osakesed lõpuks põhja vajuda. Lisaks mõjutavad osakeste levikut segunemine ja randumine. Protsessid jagunevad üldjoontes kahte kategooriasse: levikut soodustavad (segunemine ja resuspensioon) ning levikut pärssivad (pealekasv ja randumine).

Arvutimudel simuleerib osakeste liikumist

Et neid protsesse paremini mõista, lõid uuringu autorid arvutimudeli, mis suudab simuleerida mikroplasti osakeste liikumist merekeskkonnas. Uurimispiirkonnaks valiti kõrge asustustiheduse ja laevaliiklusega Soome laht. Mudeli abil testiti erinevate protsesside mõju, lülitades need kordamööda sisse ja välja ning muutes nende tugevust. Näiteks pealekasvu saab tugevamaks muuta, kui kiirendada mikroplasti osakese ja vetikate kokkupuutumist, või resuspensiooni, kui vähendada osakese üles tõstmiseks vajalikku hoovuse kiirust.

Mõistagi mõjutab reaalses maailmas osakeste levikut kõigi nende ja ka muude protsesside kombinatsioon. Simulatsioonid andsid teadlastele väärtuslikku infot mudeli seadistamiseks, et edaspidi mudeli abil uurida mikroplasti levikuteekonda kasutades reaalseid reostuskoormuseid. See on omakorda oluline samm parema mikroplasti leviku prognoosi ja merekaitse poole.

Uuringu põhjal ilmus teadusartikkel ajakirjas Ocean Dynamics.