Populaarseim looduteaduskonna õppekava on rakenduskeemia ja geenitehnoloogia, mida õpib hetkel 148 naist.  

Endiselt kõige rohkem naisi õpib majandusteaduskonnas, sellele järgneb inseneriteaduskond. Naiste seas on populaarseimad õppekavad ärindus, ehitusjuhtimine ja projekteerimine ning juhtimise ja turunduse magistrikava. 

Möödunud suvel sai Tallinna Tehnikaülikool endale juurde 778 naisvilistlast.

Naisprofessorite arv kasvab

Rõõmustavalt on kasvanud aga naisteadlaste hulk. Kui 2021. aastal oli Tallinna Tehnikaülikoolis 20 naisprofessorit (ja mehi oli samal ajal 124), siis möödunud aasta lõpu seisuga oli naisprofessoreid juba 47! Lisaks on viimase kümne aasta jooksul saanud akadeemiku staatuse kolm TalTechi naisteadlast: Maarja Kruusmaa 2016. aastal, Tiina Randma-Liiv 2018. aastal ja Maarja Grossberg-Kuusk 2023. aastal.

Tallinna Tehnikaülikooli professor akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk rääkis, et kui inimesel on huvi, motivatsioon ja tugi, siis ei takista miski teadlaskarjääri valimist. See kehtib nii naiste kui meeste puhul. „Teadusesse ei ole otseselt vaja rohkem naisi, vaid üldiselt rohkem noori, et oleks tagatud teadlaste järelkasv Eestis. Seda eriti tehnikateadustes, kus ka ise toimetan,“ selgitas ta. „Teadlaskarjäär sobib eriti inimesele, kellele meeldivad väljakutsed, kellel on püsivust ja loomingulisust ning kes tahab lahendada suuri ülesandeid, mis võivad ühel päeval meie elu muuta. Mina olen alati võrrelnud enda tööd ka detektiivi tööga,“ rääkis Grossberg.  

„Rohkem naisi teaduses, sealhulgas inseneerias, IT-s või muudes valdkondades, kus ajalooliselt on enim harjutud nägema mehi, innustab kindlasti ka täna koolipingis õppivaid neidusid nendele erialadele pürgima,“ rääkis TalTechi teadusprorektor Erik Puura. „Meil on Eestis piisavalt eeskujusid, mis näitavad, et teaduses tippu jõudmine ei sõltu soost. Tegutseme selle nimel, et eeskuju oleks nakkav ning teadlaskarjäär kogu ühiskonnas oleks eriliselt väärtustatud,“ rõhutas ta.