Kursusel osalesid inseneeria, arvutiteaduse, inimgeograafia, sotsiaalteaduste jt distsipliinide magistrandid, doktorandid, järeldoktorid ja õppejõud. Lisaks TalTechi üliõpilastele ja teadlastele osalesid kursusel külalised Hollandist ja USA-st. Ettekannetega esinesid maailma tippuurijad Annette Markham ning Ahti-Veiko Pietarinen, kes tutvustasid Eye-link, EEG/fNIRS tarkvara ja tehnikate kasutamist uurimistöös. Kursus lõppes häkatoniga, kus  oma ala tippeksperdid ja praktikud innustasid pakilistele ühiskondlikele probleemidele leidma uudseid lahendusi.

Silmajälgimise labori algataja ja eestvedaja, TalTechi sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessor Anu Masso selgitab, et Silmajälgimise labori rajamine tõukus soovist anda erinevatele TalTechi uurimismeeskondadele tööriistad ja oskused uurimaks andmetehnoloogiate, nagu näiteks andmed, algoritmid ja tehisintellekt, kasutamise ja tajumisega seotut olukordades, mida olemasolevad tööriistad seni ei võimaldanud. Näiteks algoritmilise kallutatuse ja diskrimineerimise uurimise korral on eelarvamused sageli varjatud, implitsiitsed, mistõttu lisaks otsesõnu inimestelt küsimisele pakub silmajälgimise tehnoloogia olulisi lisavõimalusi. Sussexi ülikooli vanemkülalislektor Sam Hutton, kes tegi kursuse raames ettekande, leiab, et silmajälgimise meetodi rakendusvaldkondi piirab vaid meie kujutlusvõime: iga kord, kui oma silmi liigutame, teeme teatud otsuseid. Seetõttu annab silmade jälgimine meile väärtuslikku informatsiooni nende otsuste taga olevate kognitiivsete protsesside kohta.

Mida pakub Silmajälgimise labor majandusteaduskonna uurimisrühmadele?

„Silmajälgimise labor pakub ärikorralduse instituudi teadlastele ja tudengitele väga olulist teadusuuringute ja õppetöö  infrastruktuuri,“ leiab ärikorralduse instituudi tootmise ja teeninduse juhtimise professor Wolfgang Gerstlberger. Ta toob välja, et turunduse uurimisrühmal on võimalik välja selgitada, millised turunduse elemendid haaravad tarbija pilku. Jätkusuutliku väärtusahela juhtimise uurimisel saab analüüsida juhtide ja töötajate uute koolitusprogrammide efektiivsust. Majandusarvestuse uurimisrühm saab tänu silmajälgimise tehnoloogiale paremini lahata veatuvastuse ja vigade ärahoidmisega seonduvat.  

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi doktorant Mergime Ibrahimi avab, et silmajälgimise tehnoloogia võimaldab mõista inimese käitumist digitaalsel kujul. Me ei saa nimelt alati loota inimeste võimele oma käitumist verbaliseerida. Silmajälgimine on hea täiendus traditsioonilistele uurimismeetoditele, kuna pakub reaalajas teavet ning selle visuaalset esitlust. Sama instituudi järeldoktor Tayfun Kasapoglu lisab, et silmajälgimise meetod edastab andmeid selle kohta, kuidas inimesed suhtlevad ümbritseva keskkonnaga, mida erinevad andmetehnoloogiad üha enam kujundavad. Silmajälgimise meetod võimaldab uurida, kuidas erinevad sotsiaalsed grupid tajuvad erinevaid tehnoloogiaid ning sillutab teed võimalike põhjuste ja tagajärgede analüüsiks.

Õiguse instituudi vanemlektor Maria Claudia Solarte Vasquez selgitab, et biomeetriliste uuringute rakendused võimaldavad õigusteaduse valdkonnas testida näiteks tehingu disaini ning juriidiliselt oluliste toodete, teenuste, koostoimete, protsesside ja süsteemide kasutatavust.

Silmajälgimise meetodit rakendati praktikas kursust lõpetaval häkatonil. Kursuse eestvedaja ja korraldaja Anu Masso pidas häkatoni tulemuslikuks: inspireeriv oli näha, kuidas digitaalsete kaksikutega (digital twins) töötavad insenerid IVAR laborist leidsid andmekunstnikuga mitte ainult ühise keele, vaid ka lõid sünergia ja pakkusid uudseid lahendusi, kuidas luua avatare. Häkatonil osalevad praktikud olid tänulikud üritusel pakutud võimalike lahenduste üle pakilistele probleemidele, nagu näiteks kuidas oleks võimalik patsientide andmeid kasutada tervishoiusüsteemi paremaks planeerimiseks.