See loodusteaduste eriala pakub laialdasi võimalusi spetsialiseerumiseks. Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad õppekava jätab palju valikuvabadust, sest alates teisest õppeaastast saab kombineerida oma huvidele kõige paremini vastavaid erialaaineid geoloogia, okeanograafia-meteoroloogia või maapõue inseneeria ja tehnoloogia suunalt. Õppekava oluliseks osaks on välitööd ja praktikumid nii maismaal kui merel, samuti tööpraktika eriala ettevõttes või asutuses.

Bakalaureusetudengi Iida Virunurme sõnul saab õpingute käigus erinevate valdkondadega tutvuda ja valida endale sobiva. „See õppekava on väga mitmekülgne, hõlmates geoloogiat, okeanograafiat, atmosfääriteadust ja mäendust. Õpingute käigus on võimalik nende valdkondadega lähemalt tutvuda ja valida, mis suunale keskenduda. Eriala mitmekülgsus tähendab ka, et lõpetades on tulevaste töökohtade valik väga lai,“ toob ta välja. 

Okeanograafia-meteoroloogia suunal saab kinnistada oma teadmised praktikaga Läänemerel ja meresüsteemide instituudi laborites. „Loengutes olen õppinud näiteks ookeanide, hoovuste, veekogude uurimismeetodite ja erinevate mõõteriistade kohta. Sain praktikaaine käigus ka uurimislaevaga merel käimise ja veeproovide võtmise kogemuse. Lõputööga seoses uurisin mikroplasti Läänemeres. Sain teada, kuidas merest mikroplasti proove võtta ja plasti analüüsida,“ kirjeldab Maa süsteemide erialal meresuuna valinud Iida.

Näiteks okeanograafia välikursusel saavad tudengid tutvuda mereuurimise seadmete ja erinevate uurimismetoodikatega, võtta uurimislaeval Läänemerest erinevaid proove, uurida neid laboris ja õppida kogutud andmeid hiljem ka töötlema. 

Juba magistriõppesse jõudnud Lola Link soovitab kaaluda eriala Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad neil, kes huvituvad keskkonnateemadest ja kes ei ole veel kindlad, millist loodusteaduste eriala ülikoolis valida. „Maa süsteemide õppekava on minu jaoks olnud väga põnev, sest see aitab aru saada, kuidas erinevad loodusprotsessid on omavahel seotud. Siin saab õppida nii kliima, mere, maismaa kui ka inimtegevuse ning nende mõjude kohta ja just see tervikpildi nägemine teebki õppekava minu jaoks eriti huvitavaks. Selliste seoste mõistmine on väga oluline ka tuleviku vaates, eriti kliimamuutuste kontekstis, sest see aitab mõista, kuidas muutused ühes süsteemi osas võivad mõjutada tervikut,“ toob välja magistrant Lola.

Tudengina on ta saanud sellel eriala teada palju Läänemere kohta. „Uus oli teadmine, kuidas toimub vee sissevool Põhjamerest ja kuidas see omakorda mõjutab Läänemere tingimusi ning elustikku. Oma lõputöö raames on mul olnud ka väga põnev võimalus uurida, kas fütoplanktoni koosseisu oleks võimalik seirata satelliitide abil. Lisaks on erinevad väljasõidud ja külastused olnud minu jaoks väga huvitavad, sest need on aidanud loengutes õpitut päriseluga paremini kokku viia,“ leiab Lola.

Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad eriala avab laiad karjäärivõimalused nii avalikus kui ka erasektoris. Eriala lõpetanuid ootavad tööle keskkonnaalaseid uuringuid tegevad ettevõtted, energeetika- ja merendussektor, mäetööstus ning keskkonna ja ressurssidega seotud riigiasutused, näiteks Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium, samuti kohalikud omavalitsused. Lisaks pakuvad võimalusi keskkonnamõjude hindamist ning keskkonna-alaseid konsultatsioone pakkuvad erafirmad nii Eestis kui ka välismaal. 
Neid, kes soovivad pärast ülikooli jätkata teadustööga ja teha teaduskarjääri mereteadustes, ootab ka TalTechi meresüsteemide instituut.