Keegi ei kujuta ette riiki, millel pole oma majandust, suutlikkust ehitada teid ja turvalisi sildu, projekteerida energiatõhusaid ehitisi või tööstusettevõtteid oma tootmisliinidega, tarku elektrivõrke ja energeetika võimekusi või optimeeritud juhtimisplatvorme. Tundsime ära Tehnikaülikooli võtmerollis nii teadus- ja arendustegevuse (TA) partnerina, õppe- ja teadusbaasina kui ka oma vilistlastest ekspertide ja akadeemilise järelkasvu arendajana. TalTech otsis mõttetalgutel koos partneritega vastuseid, kuidas ehitada sildu hariduse ja majanduse vahele.
Fotod: Mattias Kitsing
Tallinna Tehnikaülikool on arengukavas võtnud ambitsiooni olla majanduse oluline mootor. Meie eeliseks on see, et samas ülikoolis on nii tehnika- ja inseneriteadused kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majanduse kompetentside õppe- ja teadustegevus. See võimaldab pakkuda terviklahendusi nii ettevõtetele kui avalikule sektorile.
Mida ootab ühiskond majanduse mootorilt?
Kõige alus on inimkapital, tudengitest ekspertide ja professoriteni. Inimeste lisandväärtuse kasvatamine toimub ülikoolides. „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, siis saagem suureks vaimult,“ ütles juba Jakob Hurt. Nagu rõhutas ka mõttetalgutel arutelu moderaator Raivo Vare, on Eesti eeliseks kiire kohanemisvõime ja uuendustega kaasa tulevad inimesed. Vajame kõikides dimensioonides tahet koostööks ja sildade ehitamiseks.
Mõned nopped arutelust:
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sille Kraam märkis, et ülikooli roll on ühiskonna ettevalmistamine muutusteks. Selles ütlemises on peidus suur väljakutse ülikoolile – defineerida tuleviku probleemid, otsida ja leida neile lahendused ning selgitada arengu teid ja valikuid, et olla valmis tuleviku probleemide lahendamiseks.
- LHV juht Madis Toomsalu rõhutas, et ülikoolilt oodatakse rohkem proaktiivsust, läbipaistvust, nähtavust ja tarka kommunikatsiooni.
- Akadeemik Mart Saarma sõnul peaks patenteerimine ja litsentseerimine olema sama suures aus kui publitseerimine ja tsiteeritavus. Seega on väga oluline mõtteviis ja suhtumine intellektuaalomandi (IO) identifitseerimiseks ja teadvustamiseks. Teadlikkuse kasvatamine ja suhtumise muutmine on eraldi suur eesmärk ja esimene samm muutusteks teadusmahukama majanduse suunal. TalTech peab looma vajalikud instrumendid, kuidas targalt oma IO kommertsialiseerida ja kuidas kaasata tarka raha teadmuse kommertsialiseerimiseks.
TalTechis on hetkel töös ligi 400 teadusprojekti kogumahuga ca 150 miljonit eurot. 2022. aastal esitasid teadlased 7 leiutise teadet, 2021. aastal 4. Ligikaudu 120 ettevõtluslepingust saame litsentsilepinguid lugeda ühe käe näppudel. Võime öelda, et teadusprojektidest praktiliselt ei suudeta identifitseerida leiutisi või kommertsialiseeritava potentsiaaliga IO-d. Samas, just teadusprojektidest tekkiv uus teadmine on teadusmahuka majanduse edendamiseks kõige perspektiivikam.
See näitab, et ülikooli TA ja ettevõtluskoostöö vajaks ümbermõtestamist TA-mahukama suunas. Seega on strateegiliselt tähtis luua rohkem teadmust, et seda kommertsialiseerida ja siirata majandusse.
IO-teadlikkuse kasvatamiseks:
- IO-alaste teadmiste ja IO kommertsialiseerimise oskuste sisseviimine kõikidesse õppekavadesse koos ettevõtlusõppe ja projektiõppega – seda nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritasemel.
- Teadlaste teadlikkuse tõstmine IO-st ja selle kommertsialiseerimisest – selleks saab luua rahvusvahelisi eksperte, kaasates vajalikud meistriklassid.
- Teadusprojektide taotlemise protsessi ja doktoritööde planeerimisse viia sisse IO teavitused, et võimalikult varases faasis aidata teadlastel kirjeldada oodatav IO koostöös ettevõtlusosakonnaga (eeldab tehnosiirde ekspertide ressursi kasvatamist).
- Kõikide tippjuhtide, uurimisrühmade juhtide ja instituutide direktorite IO- ja innovatsioonialase teadlikkuse suurendamine koos IO kommertsialiseerimise teadlikkuse kasvatamisega.
Miljardi dollari küsimus: kuidas kommertsialiseerida ja kaasata tarka raha?
Mõttetalgute teises paneelis selgus, et täna rääkida miljonist on nadi – piisav ambitsioon ja eesmärk on miljard. Erakapitali juurdevool turul kasvab, kuid häid ja tarku ideid pole piisavalt. Aruteludest sai ka kinnituse, et eksimine on õppimise moodus ja seda ei tohi karta, vaid targemana edasi liikuda, vajadusel kaasates kogemustega tegijaid – see kiirendab edasiliikumist.
Akadeemikute tandem Ustav-Saarma rõhutasid läbi värvikate kogemuste ja näidete, kui oluline on tark ja professionaalne kommertsialiseerimisoskus teadusasutustes. Teadlase motivatsioon on alati individuaalne – see on huvi, sisemise põlemise, mentaliteedi ja muutumissoovi küsimus, missiooni tunnetamise küsimus, ning seda saab toetada ja soodustada. Selles valguses tasuks üle vaadata ka ülikooli karjääri- ja motivatsioonisüsteem – kas me oleme loonud karjäärimaatriksisse ekvivalendid näiteks publikatsiooni, patendi ja hargettevõtete vahele? Selgelt vajab ülikooli poliitika uuendamist, toetamaks IO kommertsialiseerimist tegelikult.
Kehtiva regulatsiooni järgi kuulub ülikoolis loodud IO ülikoolile. Ülikoolis on kokku lepitud, et IO kommertsialiseerimise tulu jagatakse autori, kommertsialiseerija ja ülikooli vahel proportsioonides 40/40/20. Kas see pole piisavalt motiveeriv? Miks teadlased ei teavita ega identifitseeri teadustöös loodud IO-st?
Akadeemik Mart Ustav tõi paneelis reljeefseid näiteid, et alati ei looda teadusest siirdeid majandusse ülikoolidest – elu on oluliselt mitmekesisem. Avatult võiks kaaluda erinevaid mudeleid ka ülikoolist väljapoole: tütarettevõtted, investeerimisfondid, arenduskeskused või hargettevõtted.
Fakt on see, et meil napib nii teadlasi kui ka professionaalseid tehnosiirde eksperte ning see on pudelikael nii ülikoolidele, ettevõtetele kui avalikule sektorile. TTO-de (Technology Transfer Office) võimekuse kasvatamise eelduseks on tehnosiirde ekspertide olemasolu. Tehnosiirde ekspertide õpikõver on aga pikk: see on kombinatsioon tehnoloogilisest haridusest vähemalt magistrikraadi tasemel, seejärel juriidilisest haridusest spetsiifilises valdkonnas ning kindlasti ka reaalsest elukogemusest tegutsemaks vastavas valdkonnas kommertsialiseerimise praktikuna.
Omaette küsimuseks on, miks on ülikoolides nii vähe huvi erakapitali kaasamise võimaluste kasutamiseks? Põhjamaadest ja Ameerikast näeme, et erafondid investeerivad varakult uute tehnoloogiate arendamisse üsna madala TRL-taseme (tehnoloogia valmidusastme) juures. Selleks on valdkonniti asutatud nii riskikapitali- kui ka erafonde. Eestis eelistame EL-i ja ETAG-i toetusmeetmeid ega julge võtta riske kapitali kaasamiseks. Erakapital aga aitab valideerida tehnoloogia perspektiivsust, suunab mõtlema selle rakendamisvõimaluste üle, valideerib lahendusi turu suhtes ja suunab lahendama tuleviku probleeme, samal ajal kasvatades majanduse teadusmahukust. Kuna Eestis kasvab ka erainvestorite ja eraraha hulk, siis on siin võimalus ka akadeemiale. Erakapitali kaasamine IO kommertsialiseeritavuse ja perspektiivse teadusvõimekuse kasvatamiseks peaks kujunema järgmiseks väljakutseks TalTechis.
Teadustaristu on lahutamatu komponent nii TA-s kui innovatsioonis. Dilemmale, kas ülikoolis peaksid olema ainult teadus- ja õppelaborid või ka näiteks prototüüpimise ja skaleerimislaborid, on Tehnikaülikooli tuumikvaldkondades strateegilisest eesmärgist lähtuvalt lihtne vastata: tuumikvaldkonnas pole võimalik võtta eestvedaja rolli ilma vastava taristuta. Seega on vajalik pikas perspektiivis identifitseerida eestveetavad tuumikvaldkonnad ja võtta ka vastav roll ühiskonnas ning ökosüsteemis.
IO kommertsialiseerimise soodustamiseks peame
Lühemas perspektiivis:
- Tehnosiirde ekspertide koolitamine ja välisekspertide kaasamine, kuni neid Eestis napib.
- Kutsuda ellu IO kaitse ja kommertsialiseerimise ümarlaud, mis koondab ökosüsteemi osalised, et valdkonnale olulisi teemasid käsitleda ja kujundada.
- Uuendada IO poliitika põhimõtteid soodustamaks osaluste võtmist ning kirjeldada selgelt erinevate osaliste õigused ja kohustused, sh tudengitele.
- Välja töötada (tuginedes uuendatud IO poliitikale) investorvalmiduse tugisüsteem teadlastele, doktorantidele ja tudengitele, luues toetava ökosüsteemi IO loomiseks ja kommertsialiseerimiseks.
- Läbi vaadata ülikooli karjäärisüsteem selliselt, et see väärtustaks ka IO loomist ning kommertsialiseerimist, kõrgetasemelist ettevõtluskogemust ning võimaldaks nii väljuda kui ka siseneda akadeemiasse läbi erinevate radade (ettevõtlusest, avalikust sektorist).
Pikemas perspektiivis:
- Tehnosiirde ekspertide järelkasvu koolitamine nii akadeemiale kui ettevõtetele ja koolitusvõimaluste süsteemi loomine ja selle eestvedamine Eestis.
- Läbirääkimised vilistlaste ja erakapitaliga TalTechi investeerimisfondi asutamiseks ja professionaalide kaasamiseks TalTechi hargettevõtete ja osaluste portfoolio haldamiseks.
- Identifitseerida ülikooli fookusvaldkondadest tuumikvaldkonnad, milles võetakse ühiskonnas eestvedaja roll.
- Olukorras, kus IO kuulub ülikoolile, peaks IO kommertsialiseerimisega tegelemise andma ülikoolis TTO-le (Technology Transfer Office), kellel on piisav vabadus ja võimekus just sellega tegeleda.
- Koondada erinevad võimekused ja ressursid käivitamaks tehnika- ja insenerialade arenduskeskus, mille eesmärgiks on tööstusele ja ettevõtlussektorile TA- ja innovatsioonilahenduste pakkumine.
420 teenust ülikoolis
Tehnikaülikoolis on üle 80 katse-, mõõtmis- ja/või arendusteenust pakkuva labori ja keskuse, mis pakuvad 1. juuni seisuga üle 420 teenuse.