Uuringu tulemused näitasid, et riigi osalusega mobiilsideettevõtetel oli valimis keskmiselt kõrgem hinnataset peegeldav näitaja kui eraomandis ettevõtetel. Samas selgus, et ettevõtte omanikutüüp ei olnud siiski kõige olulisem mobiilsideteenuste hinnataset mõjutav tegur.

Kas sideteenuste hind on ainult number arvel?

Esmapilgul võib sideteenuse hind tunduda lihtsalt ühe reana igakuisel arvel. Kui hind muutub inimese jaoks liiga kõrgeks, ei ole küsimus enam ainult kuutasus, vaid ka selles, kui taskukohane on ligipääs infole ja digitaalsetele teenustele.

Tänapäeva ühiskond sõltub üha enam toimivast sidetaristust. Digitaalne majandus, kaugtöö, haridus, pilveteenused, tehisintellekt ja suur osa avalikest teenustest eeldavad, et teave liigub kiiresti, turvaliselt ja usaldusväärselt ning side on kättesaadav. Mida enam liiguvad töö, haridus ja avalikud teenused digitaalsesse keskkonda, seda olulisemaks muutub küsimus, kas side on inimestele taskukohane.

See ajendas uurima, millest sideteenuste hinnatase sõltub ning kas ettevõtte omanikutüüp võib olla seotud mobiilsideteenuste hinnataset peegeldava näitaja ehk keskmise tuluga kasutaja kohta (ARPU) ning kui oluline on see seos võrreldes teiste analüüsis käsitletud teguritega.

Millistele andmetele uuring tugines?

Kasutasin kvantitatiivset paneelandmete analüüsi. Valim hõlmas kaheksat Balti- ja Põhjamaad ning 25 mobiilsideettevõtet aastatel 2020–2024. Andmed pärinesid ettevõtete majandusaasta aruannetest, riiklike regulaatorite statistikast ja Eurostati andmebaasidest. Analüüsis hinnati omanikutüübi, konkurentsi, investeeringute, asustusstruktuuri ja riikide jõukuse seost ARPU-ga.

Uuringu keskmes oli ettevõtte omanikutüüp, mida käsitlesin binaarse tunnusena: eraomandis ettevõtted ja vähemalt 20-protsendilise riigi osalusega ettevõtted. Tulemuste hindamiseks kasutasin kirjeldavat statistikat ja regressioonanalüüsi.

Millest sõltub mobiilside hinnatase?

Tulemused näitasid, et omanikutüübi ja ARPU vahel on olemas statistiliselt oluline seos. Riigi osalusega ettevõtetel oli valimis keskmiselt kõrgem ARPU kui eraomandis ettevõtetel ning see seos püsis ka pärast turukontsentratsiooni, investeeringute mahu, asustusstruktuuri ja riikide jõukuse arvesse võtmist.

Samas ei olnud omanikutüüp kõige tugevam hinnataset selgitav tegur. Kõige tugevam seos ilmnes turukontsentratsiooni näitaja ehk Herfindahl–Hirschmani indeksi (HHI) puhul. Olulisteks teguriteks osutusid ka riikide jõukus ja asustusstruktuur. Investeeringute mahu mõju ei osutunud statistiliselt oluliseks. Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla see, et telekommunikatsioonisektori investeeringud on pikaajalise iseloomuga ning nende mõju hinnatasemele ei pruugi avalduda samal perioodil, mil investeeringud tehakse.

Ettevõtte tasandi regressioonimudel koos kontrollmuutujatega selgitas 47,3% ARPU varieeruvusest. Tulemuste usaldusväärsuse hindamiseks viisin läbi ka turutasandi robustsuskontrolli, eelkõige seetõttu, et osa analüüsis kasutatud selgitavatest muutujatest kirjeldasid kogu turgu, mitte üksikuid ettevõtteid. Robustsuskontrollis jäi omanikutüübi positiivne seos ARPU-ga alles, kuigi muutujate koefitsiendid mõnevõrra muutusid. Samal ajal selgitas turutasandi mudel 70,6% ARPU varieeruvusest.

Mida siit kaasa võtta?

Uuringu tulemused viitavad sellele, et hinnataseme kujunemist ei saa taandada ühelegi lihtsale seletusele või ühele konkreetsele muutujale. Konkurents, majanduskeskkond, asustusstruktuur ja ettevõtete omanikutüüp mõjutavad hinnataset samaaegselt ning nende mõju tuleb vaadelda tervikuna.

Kuigi turutasandi mudel selgitas enam kui 70% ARPU varieeruvusest, jäi ligi kolmandik hinnataseme erinevustest endiselt selgitamata. Arvestades, et varasem kirjandus peab regulatiivset keskkonda telekommunikatsioonisektori hinnataseme kujunemisel oluliseks teguriks, võiksid tulevased uuringud analüüsida põhjalikumalt regulatsiooni mõju ning selle koosmõju konkurentsi, investeeringute ja ettevõtete omandistruktuuriga.

Lisaks võiks nõudlust kirjeldava näitajana hinnata SKP elaniku kohta kõrval ka turu absoluutset suurust ehk rahvaarvu. Suurema kasutajaskonnaga turgudel on võimalik võrgu püsikulusid jagada rohkemate klientide vahel, mistõttu võib turu suurus olla üheks hinnataset mõjutavaks teguriks. Huvitav oleks laiendada analüüsi Balti- ja Põhjamaadest väljapoole, et hinnata, kuivõrd üldistatavad on käesoleva uuringu tulemused teistele riikidele ja turgudele.

Tutvu ärirahanduse ja majandusarvestuse õppekavaga