Igal sügisel algab lisaks uuele õppeaastale teine, pisut vähem pidulik, kuid kohati samaväärselt ärevust tekitav aeg – avaldatakse kõikvõimalike rahvusvaheliste pingeridade tulemused. Nendes saavad ülikoolid valdkonna, regiooni, võimekuste, maine ja muude parameetrite järgi reastatud ja võrreldud. Selguvad nii „maailma parimad“ kui ka need, kellel eelmiste aastatega võrreldes nii hästi ei läinud. Kuidas pingeread kokku pannakse ja millest nad koosnevad?
Reijo Karu | Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr 1897.
Pingeridade koostamisest on kujunemas juba omaette teenusharu, mida üha agaramalt üle maailma uute lisanduvate versioonidega sisustatakse. Ei ole harv juhus, kui ühel nädalal tutvustavad kaks erinevat agentuuri uut ja kõige perspektiivsemat pingerida, ühendades sellega ka osaluskutse ülikoolidele. Ärimudeleid on erinevaid. Kui ühed ehitavad selle üles osalustasule, mis hoiab konkurentsi pisut tagasihoidlikumana, pakkudes seejuures potentsiaalselt kõrgemaid kohti ülikoolidele, siis teised lubavad ülikoolide reastamiseks paradoksaalsel kombel korraga nii kõige objektiivsemaid kui ka universaalseimaid metoodikaid.

Viimase kahekümne aastaga on kolm globaalset pingerida saanud teistest enam tähelepanu ja tunnustamist: Shanghai Ranking (ARWU), Times Higher Education (THE) ja Quacquarelli Symonds (QS).
Mis neid kõigist ülejäänutest eristab? Esiteks kindlasti aja jooksul kogutud tuntus ja maine, kuid teiseks ka keskendumine sellele, mis on ülikoolide põhitegevus ehk õppe- ja teadustööle. Rõhuasetused, hinnatavad kriteeriumid ja metoodika erinevad küll märgatavalt, kuid kõik üritavad mõõta nii sisendeid, masinavärgi jõudlust kui ka väljundeid.
Tallinna Tehnikaülikool on osalenud eelkõige THE ja QS pingeridades, sest ARWU on liiga elitaarne, näiteks õppetöö kvaliteeti hinnatakse seal vaid vilistlaste põhjal, kellest on saanud nobelistid, ning teadustöö kvaliteeti sarnaselt nobelistide ja eritunnustustega teadlaste kaudu.
THE ning QS toovad aga sisse ka rahvusvahelise maine, mida hinnatakse kvalitatiivse uuringu meetodil teadlaste, õppejõudude ja tööandjate seas üle kogu maailma (vt joonist ülal).
Kõik kolm kasutavad valdkondade hindamisel täiesti erinevaid mõõdikuid, mistõttu võib ülikoolide positsioon samaaegselt koostatud pingeridades märkimisväärselt varieeruda. Milline neist aga TalTechile kõige paremini sobituks? Milline mõõdab seda, mis on meile ka ilma pingeridadeta oluline ja kus meie suurus ja võib-olla ka ühiskondlik roll meile nõrkuseks ei saaks?
Jättes esmajärgus kõrvale ARWU kui elitaarsust mahu alusel mõõtva pingerea, jäävad alles QS ja THE. Neist esimest iseloomustab eelkõige äärmiselt suur osakaal rahvusvahelisel mainel (kokku 50%) ning suur roll absoluutväärtustel põhinevatel mõõdikutel ehk fookus asub üldisel nähtavusel ja võimekusel tervikuna. THE seevastu keskendub oluliselt rohkem teadustööle ja taandab kõik arvnäitajad suhtena ülikooli suurusele ehk fookus on pigem efektiivsusel.
Globaalses võrdluses on TalTech pigem väike ülikool, mis on oma rahvusvahelist nähtavust ja mainet jõudnud vabades tingimustes arendad napilt kolm aastakümmet. Ülikooli ambitsioon on praeguse arengukava perioodil selgelt keskenduda eelkõige kvaliteedile ning tõsta efektiivsust ehk tulemuslikkust nii õppe- ja teadustöös kui ka suurendada ühiskondlikku rolli läbi üldise mõjukuse kasvatamise ja otseselt tehnosiirde kaudu. Loogilise järeldusena võiks enam tähelepanu osutada seega THE pingereale, mis vastab mõnevõrra paremini ootustele efektiivsest ja teaduspõhist õpet pakkuvast ülikoolist.
Kolm aastat tagasi tõusis TalTech THE maailma ülikoolide pingereas positsioonile vahemikus 601–800 ning on seda seni suutnud ka säilitada. See fakt väärib aga eraldi tunnustust, sest n-ö võistlejate hulk on kasvanud igal aastal umbes 100 uue tulija võrra ehk konkurents läheb pidevalt tihedamaks. See omakorda tähendab, et areng ei pea olema pelgalt teistega samaväärne, vaid ka teatud segmendist kiirem.
Aasta |
TalTechi positsioon |
Konkurente |
2015/16 |
501–600 |
843 |
2019/20 |
801–1000 |
1396 |
2023/24 |
601–800 |
1903 |
Eranditult kõigis hinnatavates valdkondades (õpe, teadus, mõjukus, ettevõtluskoostöö ja rahvusvahelisus) on TalTech vähendanud märkimisväärselt vahet pingerea tippudega, nagu Oxford, Stanford, MIT ja Harvard. Kõige kiiremini on lähenemine toimunud õppevaldkonnas tervikuna ning teadustöö mõjukuses. Neist esimest mõõdetakse õpikeskkonna (õppejõudude suhtarv tudengitesse, doktorikraadiga õppejõudude osakaal, eelarve akadeemilise töötaja kohta) ja maine hindamise ning teadustöö mõjukust publikatsioonide viidatavuse erinevate suhtarvude abil. Instituutide panus ülikooli pingerea positsioonile kõrgetasemeliste publikatsioonide arvu ja osakaalu kasvatamise näol on olnud märkimisväärne.
Tervikuna on TalTechi praeguse arengukava eesmärgid selgelt pingeridade positsiooni parandava olemusega. Püüdes aga ettevaatavalt hinnata nende saavutamise mõju pingeridade positsioonile, võiks eeldada, et sihttasemeteni jõudmise ja lisaks teiste tugevuste (nagu rahvusvahelistumine) säilitamise korral võiks TalTech end aastal 2028 leida sellise stsenaariumi järgi suurusjärgu või kahe võrra kõrgemalt positsioonilt. Miks mitte ka 500 esimese seast!?
Millest aga selline viiteaeg, kuna arengukava tänased tulemusnäitajad peaksid olema saavutatud juba aastaks 2025? Vastus peitubki selles, „mis on ränkingute kõhus“. Nimelt täna, 2023. aastal, leiab sealt ülikoolide kohta järgnevat: arvandmed õppeaasta 2020–2021 ja majandusaasta 2021 kohta, publikatsioonid perioodist 2018–2023 ning 2023. aasta alguse maineuuringu tulemused. Kuigi rahvusvahelisi pingeridasid kasutatakse peamiselt tulevikku suunatud otsuste langetamisel, on need oma olemuselt eelkõige retrospektiiv ajaloole, mille kirjutamine algas rohkem kui neli aastat tagasi.