Kaitstud teemad ulatusid tervisest ja biomeditsiinist vesikirpude ja rohepöördeni ning nutikatest tehnoloogiatest ühiskondlike probleemide ja majanduslike mõjude analüüsini. Loodusteaduskonnas sai doktorikraadi 13, inseneriteaduskonnas 7, majandusteaduskonnas 6 ja IT-teaduskonnas 3 naisteadlast. 

Kes olid need 29 naisdoktoranti?

31. jaanuaril kaitsesid doktoritööd kaks loodusteaduskonna noort teadlast: Elina Berntsson, kes oma doktoritöös uuris metallioonide interaktsioone Alzheimeri tõvega seotud peptiidide ja valkudega, ning Tanzeeha Jafari, kelle doktoritöö kandis pealkirja „Väärisgaasi aatomite ja metaani kvantdünaamika fullereeni molekulaarses õõnsuses: terahertsspektroskoopia uurimus“.

24. märtsil toimus inseneriteaduskonna doktorandi Nutan Bharat Savale doktoritöö „Tselluloosi lahustamine ja ümberesterdamine superaluselises ioonvedelikus [mTBNH][OAc] koos roheliste kaaslahustitega“ kaitsmine.

17. märtsil kaitses loodusteaduskonna doktorant Oksana Goidyk uurimistööd „Vedela kiudbetooni voolamise mõju kiudude orientatsioonile“, mille tulemused võivad mõjutada tulevikus Euroopa ehitusnorme. Näiteks selgus, et isegi väikesed muutused kiudbetooni tootmisprotsessis viivad muutusteni kiudude orientatsioonis, mis mõjutavad oluliselt katsekehade pragunemise järgset käitumist ja tugevust. 

19. märtsil kaitses oma doktoritööd „Üleminekud kuhu? “Kosmolokaalse tehnoloogia” transformatiivse potentsiaali uurimine tuleviku kooseksistentsi otsingul“ Asimina Kouvara majandusteaduskonnast. Eesmärk oli selgitada ja pakkuda välja, kuidas tehnoloogia võiks soodustada pluralistlikke olemise, teadmise ja loomise viise, vastandudes tehnoloogilise globaliseerumise poolt juhitud kahjulikule homogeensuse universaliseerimisele. 

22. aprillil kaitses Elizaveta Shmagina oma uurimistööd üheseinaliste süsiniknanotorudega ränioksünitriidist nanokomposiitmaterjalide arendamisest päikesepatareide kaitsekateteks. Teadupärast on fotogalvaaniline päikeseenergia üks võimalikest alternatiivenergiaallikatest. Keskkonnategurid mõjutavad aga kriitiliselt päikesepatareide tööd ja eluiga. Samal ajal on standardse jäiga klaasikaitse kasutamine piiratud selle suure kaalu ja paindumatuse tõttu. Viimastel aastatel on klaasile võimalikuks alternatiiviks peetud peamiselt polümeeripõhiseid katteid. Kuid see muudatus ei ole lihtne, kuna sellised kapseldatud katted peavad vastama kõigile funktsionaalsetele ja kaitsenõuetele ning nende tootmistehnoloogia peab olema skaleeritav, töökindel, odav ja sobima madalate temperatuuridega. Kuidas soovitud eesmärki saavutada?

28. aprillil kaitsti majandusteaduskonnas kaks doktoritööd. 

Ludmila Fadejeva „Esseed majanduspoliitiliste šokkide rahvusvahelisest edasikandumisest“ kolme uuringu peamiseks panuseks teaduskirjandusse on uudsete lähenemisviiside rakendamine šokkide määratlemiseks mitme riigi mudelis ja metodoloogilised uuendused šokkide ülekande piirkondlike erinevuste analüüsil.

Liina Rebane kaitses doktoritööd „Uurimused tööturu institutsioonidest ja varalisest ebavõrdsusest“, mis keskendus tööturu institutsioonide mõjudele ning varanduslikele erinevustele kohalike ja sisserännanute vahel. Selgub, et Eesti on Euroopa mõistes üsna eriline paik!  

30. aprillil kaitses oma teemal „Digitaalse heaoluriigi ümbermõtestamine katsetava valitsemise kaudu: kohanemine uue ajastu tööga“ oma doktoritööd Johanna Vallistu, kes uuris, kuidas riigid peaksid kohandama oma heaoluriigipõhist suhtumist, et vastata töötamise uue ajastu muutuvatele nõudmistele. 

16. mail kaitses infotehnoloogia teaduskonna nooremteadur Elli Valla doktoritööd teemal „Tehisintellekti rakendamine peenmotoorika mikrokinemaatilises analüüsis Parkinsoni tõve tuvastamiseks“ ,  mille fookuses on tunnuste inseneerimise tehnikate, masinõppe arhitektuuride ja nutitelefonirakenduste integreerimine Parkinsoni tõve (PD) diagnostilise täpsuse ning praktilise rakendatavuse parandamiseks. Töö raames tutvustas autor kõrgemat järku diferentsiaalseid ja geomeetrilisi tunnuseid käekirja mikroliigutuste analüüsiks, mis võimaldas täpsemalt tuvastada Parkinsoni tõvele iseloomulikke motoorseid kõrvalekaldeid. 

27. juunil kaitses oma tööd IT-teaduskonna doktorant-nooremteadlane Diana-Maria Kessler, kes keskendus kõrgemamõõtmeliste diagrammide ümberkirjutamise arvutuslikele aspektidele. 

19. juunil kaitses loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Sameera Anant Vipat oma doktoritööd „TIMELESS valgu ja DNA polümeraas epsiloni rollid DNA replikatsiooni initsiatsioonis inimese rakkudes“. Ta tõdes, et DNA replikatsiooni on inimestel võrreldes mudelorganismi pärmiga alauuritud ja inimsüsteemi uuringud on hädavajalikud mitte ainult selleks, et parandada meie arusaamist sellest väga kesksest molekulaarbioloogilisest protsessist, vaid ka selleks, et panna alus tulevastele ravimeetoditele. 

Samal päeval kaitses oma tööd ka majandusteaduskonna doktorant Helen Vaikma, kelle uurimisteemaks olid „Sensoorika ja jätkusuutlikkusega seotud väljakutsed taimsete alternatiivide tarbimises taimsete jookide näitel“. Kuigi huvi taimsete alternatiivide vastu kasvab, on Vaikma sõnul paljud tarbijad taimsete alternatiivide suhtes siiski kõhklevad, kuna need on neile võõrad või tekitavad muid negatiivseid seoseid. Tema töö eesmärk oligi uurida korraga nii peamisi toidu siseseid (ehk sensoorseid) kui ka toidu väliseid (ehk jätkusuutlikkuse) tegureid, mis kujundavad taimsete jookide tarbimist. 

19. augustil kaitsesid oma doktoritööd kaks loodusteaduskonna noort teadlast: Anna Lanka uurimistööks oli „Subfossiilsete vesikirbuliste põhised järvekeskkonna mudelrekonstruktsioonid Läänemeremaades“ ja Varvara Bakumenkol pärastjääaja kliimamuutus Ida-Euroopa aladel, fookusega Hironomiidide-põhisele suvetemperatuuride ja kontinentaalsuse rekonstruktsioonil. Nimetatud tööd pälvisid ka meedia tähelepanu. 

25. augustil kaitses oma tööd IT-teaduskonna doktorant Fariha Afrin, kelle uurimisteema keskendus tilkade tuvastamisele mikrofluidikas, nende klassifitseerimisele ja kvaliteedi hindamisele sardsetes voolutsütomeetria süsteemides. 

29. augustil kaitses doktoritööd teemal „Uudsete valguallikate maitseomadused ja piirangud: integreeritud sensoorne ja keemiline analüüs kõrvalmaitsete tuvastamiseks“ loodusteaduskonna nooremteadur Lachinkhanim Huseynli, kes varem on meedias selgitanud tõelist jõululõhna olemust. 

9. septembril kaitses Jelena Jurjeva inseneriteaduskonnast oma doktoritööd „Analüütilise disainiruumi kontseptsiooni rakendamine saasteainete pinnases määramise meetodi väljatöötamisel“. Selle kontseptsiooni puhul on tegemist tervikliku meetodite arendamise lähenemisviisiga, mis hõlmab kogu analüütilist protseduuri alates riskihindamisest kuni meetodi elutsükli juhtimiseni.  

10. septembril kaitses loodusteaduskonna doktorant Anna Kattel tööd teemal „Uue põlvkonna probiootiliste koosluste koostise kontroll ja metaboolne iseloomustus“.

12. septembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Vu Bao Chau Nguyen tööd teemal „Molekulaarselt jäljendatud polümeeriga modifitseeritud elektroodid esilekerkivate veesaasteainete elektrokeemiliseks tuvastamiseks“.

29. septembril kaitses Talshyn Tokyzhanova majandusteaduskonnast uurimistööd „Teadmiste peitmine organisatsioonides: integreeriv raamistik peitja ja otsija perspektiivide ühendamiseks“. Autor tõdes, et kuigi olemasolevad uuringud on keskendunud peamiselt varjajate motivatsioonile ja käitumisele, jõuab tema uurimistöö tõdemuseni, et teadmiste varjamine on sotsiaalselt läbiräägitud protsess, mida kujundavad nii varjajad kui ka otsijad. 

29. oktoobril kaitses oma doktoritööd loodusteaduskonna doktorant Kristel Metsla teemal „Amüloid beeta peptiidide toksilisus ning α-lipoehappe mõju Alzheimeri tõve rakulistes ja äädikakärbse mudelites“. Viimastel aastatel on uurimistöödes leitud, et just metalliioonide regulatsiooni häired mängivad selle haiguse arengus olulist rolli. Käesolevas doktoritöös diferentseeriti inimese neuroblastoomi SH-SY5Y rakud koliinergilisteks, noradrenergilisteks ja dopamiinergilisteks fenotüüpideks ning võrreldi nende tundlikkust Aβ42 suhtes. Selgus, et diferentseeritud kujul pakuvad SH-SY5Y rakud sobilikku mudelit erinevate Alzheimeri tõvega seotud aspektide uurimiseks ning on abiks uute ravimeetodite väljatöötamiseks.

7. novembril kaitses oma doktoritööd inseneriteaduskonna doktorant Gabriella Esposito. Oma töös "Koostööpõhise valitsemise ja innovatsiooniradade kujundamine linnaliste ja piirkondlike üleminekute kontekstis: piiriobjektid, ettevõtlusökosüsteemid ja rohujuuretasandi institutsionaliseerimine" uuris autor, kuidas saaks kujundada tõhusat koostööpõhist valitsemist ja innovatsiooniprotsesse nii, et need toetaksid linnade ja regioonide rohepööret. 

13. novembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant, arhitekti taustaga Kadri-Ann Kertsmik oma doktoritööd "Olemasoleva elamufondi dekarboniseerimine – väljakutsed ja võimalused külmas kliimas, kus on kõrge emissiooniga energiavõrk", pakkudes strateegiaid ja lahendusi aitamaks vähendada elamute süsinikuheidet eelkõige piirkondades, kus karmid kliimatingimused ja CO₂-mahukas energiatootmine tekitavad täiendavaid väljakutseid.  Kuna autoril on praktiline kogemus tööst korterelamute renoveerimisprojektidega, oli tema keskseks uurimisküsimuseks: kuidas on võimalik Eestis, kus enamik elamufondist on ehitatud enne aastat 2000, toetada kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050? 

2. detsembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Katrin Nele Mäger doktoritööd teemal „Puidust I-taladega karkass-seinte ja vahelagede tulepüsivuse arvutusmudel“. Samal päeval oma doktoritööd kaitsnud loodusteaduskonna doktorandi İdil Mengü töö kandis pealkirja „Kiirguslikud rekombinatsioonikanalid kesteriitsetes monoterapulbrites“.

12. detsembril kaitses oma doktoritööd loodusteaduskonna doktorant Anastasiya Krech. Tema uurimistöö kandis pealkirja „Sünteesitehnoloogiad kolmeliikmeliste tsüklite saamiseks ja avamiseks“. 

15. detsembril kaitses doktoritööd inseneriteaduskonna doktorant Nathalia de Morais Dias Campos teemal „Füüsikalisi omadusi säilitav mudeli järgu alandamise metoodika muunduripõhiste elektrisüsteemide stabiilsusanalüüsiks“. 

16. detsembril kaitses loodusteaduskonna doktorant Kärt Saarniit oma doktoritööd teemal „Säilivusaja hindamine ja kiirendatud säilivuskatse mudelite rakendatavus pika säilivusajaga toiduainetele“ ehk kuidas pika säilivusajaga toiduainete säilivust saaks hinnata täpsemalt ja usaldusväärsemalt, nii et see peegeldaks paremini tegelikkust.