13. veebruaril lahkub ametist Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor, professor Maarja Kruusmaa. Uue teadusprorektorina asub tööle keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Tiit Lukk.
Tiit Lukk tänab rektorit usalduse eest, et võib jätkata Maarja Kruusmaa poolt alustatut: “Tean kindlalt, et alustan igas mõttes väga healt positsioonilt - aitäh Maarjale selle eest. Aktiivse teadlasena on minu sooviks, et teaduse kvaliteet püsiks tehnikaülikoolis kõrgel.“ Tulevasel prorektoril ei ole plaanis teha järske muudatusi, vaid pigem hoida seatud stabiilset kurssi. Lukk lisab: „Soovin jätkata teadlaste toetamist ning otsida võimalusi, et suurendada teadusrahastust ülikoolis. Samuti soovin enamat koostööd teaduskondade ja instituutide vahel, kuid ka tehnikaülikooli suuremat koostööd Eesti ettevõtetega, mis toetaks tehnosiiret ja innovatsiooni.“
Maarja Kruusmaa jätkab tehnikaülikoolis tööd tenuuriprofessorina: „Olen saavutanud teadusprorektori ametiaja alguses seatud peamised eesmärgid, soovin nüüd uuesti pühendada rohkem aega teadustööle ning oma uurimisgrupile,“ põhjendas Kruusmaa.
Rektor Tiit Land tänas Maarja Kruusmaad eduka töö eest teadusprorektorina, tõstes eriti esile tema tegevusi teadustöö kvaliteedi tõstmisel. „Teadusprorektorina seadis Maarja Kruusmaa eesmärgi tõsta teaduse kvaliteeti ülikoolis, suurendada teadlaste järelkasvu ning toetada teadlaste initsiatiivikust teadusrahade taotlemisel,“ lausus rektor.
Esimese eesmärgi saavutamiseks töötati välja ning ka rakendati kvaliteedipõhine teaduspublikatsioonide hindamise süsteem ning seoti see ülikooli arengukava tulemusnäitajatega. Kõrgekvaliteediliste teaduspublikatsioonide (Q1) arv teadustöötaja kohta on Tallinna Tehnikaülikoolis alatest 2020. aastast tõusnud 15%. Seejuures moodustavad kõrgetasemelised publikatsioonid nüüd kõigist publikatsioonidest peaaegu 40%, samas kui 2019. aastal oli neid vaid veerand.
Teadlaste järelkasvu parandamiseks on välja arendatud ning käivitatud uued doktoriõppekavad, tööle pandud noorteadlaste grandifond ja grandikiirendi. Kaitstud doktoritööde arv on tõusnud 55 kaitsmiselt 2020. aastal 74-ni aastal 2022.
Kolmanda eesmärgi ehk teadlaste initsiatiivikuse saavutamiseks on teadusosakonnas suurendatud grandi taotlemise tugitegevuste mahtu ja kvaliteeti. Projektitaotluste arv on suurenenud 7% võrra, mis loob head eeldused teadusrahastuse suurenemiseks algaval uuel struktuurivahendite perioodil.
„Mul on hea meel, et olen ametiaja jooksul saanud paremini tuttavaks väga paljude meie ülikooli teadlastega, kellel on huvitavaid ideid ning motivatsiooni teha väljapaistvat teadustööd. Tehnikaülikoolil on head eeldused jõuda teadustöö kvaliteedi poolest Euroopa juhtivate ülikoolide tasemele, kui iga meie teadlane mõistab oma rolli ja vastutust eesmärgi saavutamisel,“ tõdes professor Kruusmaa.
Teadustöö kõrval jätkab Maarja Kruusmaa rohkem kui 30 ülikooli koondava Põhjamaade tehnikaülikoolide võrgustiku NORDTEK presidendina ning Euroopa Komisjoni peateadusnõustajana.