Tallinna Tehnikaülikool

Kui naisinsener iseenesest on juba üsna haruldane nähtus, siis kooslus „naisinsener doktorantuuris“ on kindlasti väärt igakülgset esiletõstmist. ABB Drives-tehase tootmise ja protsessiinseneeria (Manufacturing and Process Engineering) tiimi juht Aleksandra Zahharova kinnitab, et ABB-s ollakse ennekõike insenerid ja kolleegide suhtumine on asjakohane.

Aleksandra Zahharova
Aleksandra Zahharova: „Igal probleemil on loogiline lahendus, peab lihtsalt hästi ja õigesti mõtlema!“

Muide, eelneva täienduseks olgu öeldud, et Eesti on Euroopa Liidus ainuke riik, kus alates 2004. aastast on vähenenud doktorikraadiga naiste suhtarv. Seda enam peame väärtustama neid, kes selleni jõudnud.

Kuidas leidsid tee tehnikahariduse juurde?
Juba lapsena äratasid loogika- ja matemaatikamõistatused minus suurt huvi. Koolis oli mu lemmikõppeaine füüsika, osalesin ka üleriigilistel füüsikaolümpiaadidel. Pärast kooli lõpetamist teadsin kindlalt, et tahan saada inseneriks, kuid huvi oli ka meditsiini vastu. Kõige selle tulemusena astusin Peterburi Elektrotehnika Ülikooli, spetsialiseerumisega meditsiinitehnoloogiale.

Kuidas leidsid tee ABBsse?
Enne ABB-ga liitumist elasin aasta Saksamaal, kus töötlev tööstus on kõrgelt hinnatud. Tõenäoliselt mõjutas see suhtumine ka minu valikuid ja nii tahtsin saada kogemusi tootmisvaldkonnast. Kuna ABB on rahvusvaheline kõrgtehnoloogiaettevõte ja just sel ajal avati huvitav positsioon töötamiseks insenerivaldkonnas, leidsime ABB-ga teineteist.

Mis Sind inseneritöö juures kõige enam köidab?
Eriti huvitavad mind ülesanded, mis panevad aju „sulama“. Kui selgub, et on lahendusi, mis aitavad protsesse optimeerida ja inimeste tööd lihtsustada, on tunne, et ma ei tööta asjata. Mõned nimetavad lahenduste leidmise lähenemist „väljaspool kasti mõtlemiseks“, kuid inseneri jaoks on see igapäevane töö.

Milline üldse näeb välja sinu igapäevatöö ABB-s?
Meie tootmis- ja protsessiinseneride meeskond vastutab tootmise kvaliteedi, arenduse ja tehnilise toe eest. Tööpäeva hommikul kontrollin tavaliselt kvaliteedinäitajaid ja vaatan, kas on probleeme, mis on kvaliteedi seisukohalt kriitilised ja vajavad kiiret reageerimist. Toetan ka projekte, millega meie meeskond tegeleb, hoolitsen selle eest, et dokumentatsioon oleks korras. Samuti töötame koos kolleegidega välja arendustegevusi.

Milline on sinu eriline tööpäev?
Kõik tööpäevad on erilised.

Milliseid võimalusi, kogemusi, oskusi on tehnikaharidus Sulle eluks kaasa andnud?
Esiteks andis tehniline haridus mulle teatud tüüpi mõtlemise – et igal probleemil on loogiline lahendus, peab lihtsalt hästi ja õigesti mõtlema. Õpingute ajal oli palju huvitavaid projekte, milles mul oli õnne osaleda. Muidugi andis tehniline haridus mulle palju erialaseid võimalusi.

Palun tee lühikokkuvõte bakalaureuseõpingutest: mida sealt said, mida enim hindad, mis teemal oli lõputöö?
Sain bakalaureusekraadi meditsiinitehnikas Peterburi Elektrotehnika Ülikoolist, kus nominaalne õppeperiood oli neli aastat. Bakalaureuseõppe ajal oli meil palju põhiaineid, näiteks kõrgem matemaatika, C# programmeerimine, Assembler, MATLAB, LabVIEW, Delphi, joonestamine ja 3D-modelleerimine, mehaanika, elektrotehnika alused ja jõuelektroonika. See andis mulle hea aluse edasiseks arenguks.
Kirjutasin oma bakalaureusetöö ettevõtte põhjal, mis arendas nutikellasid. Randmel oleva kella pulsisignaali alusel pidin leidma inimese hingamissageduse.

Millega jätkasid magistriõpingute perioodil?
Magistrantuuris astusin kahekordsesse kraadiõppesse, kus õppisin esimesel aastal koduülikoolis meditsiiniliste infosüsteemide erialal ja teise aasta veetsin Saksamaal Ilmenau Tehnikaülikoolis, kust sain inseneridiplomi informaatikas. Seega pidin kirjutama kaks lõputööd, millest üks oli saksa keeles. Just välismaal õppimise ja elamise kogemust erinevas kultuuri- ja keelekeskkonnas hindan magistriõpingute ajal kõige rohkem.

Nüüd teed doktorit? Mida käsitleb doktoritöö?
Olen nüüd kolmandat aastat doktorantuuris TalTechis. Koostan masinõppe ja optimeerimise algoritme arvutuslikus kvantkeemias. Klassikaliste arvutusmeetodite kasutamisel võib tulemuse saamiseks minna üks-kaks kuud pidevat võimsa arvuti tööd, masinõppe kasutamisel – paar tundi.

Mis üldse on lihtsalt seletatuna kvantkeemia?
Kvantkeemia uurib keemilisi omadusi ja protsesse kvanttasandil ning elektroonilist struktuuri – kuidas elektronid paiknevad orbitaalidel ja kuidas need elektronid suhtlevad teiste osakestega. Kui kvantprotsesside teema tundub huvitav, soovitan lugeda raamatut „Kuidas õpetada oma koerale kvantfüüsikat“. (Kvantkeemiast rohkem SIIN. )

Ja mis on siis arvutuslik kvantkeemia?
Arvutuslik kvantkeemia on kvantkeemia alaliik, kus matemaatiliste meetodite abil arvutatakse välja molekulaarsed omadused ja modelleeritakse molekulide käitumist ning arvutatakse välja vastavad keemilised reaktsioonid.

Mida teevad algoritmid arvutuslikus kvantkeemias? Kas seda on võimalik lihtsalt seletada – umbes nii, et „läksin poodi saia ostma ja…“?
Molekuli käitumise kirjeldamiseks on vaja lahendada Schrödingeri võrrand, kuid analüütilises vormis saab seda leida ainult ühe elektroniga süsteemide jaoks. Kõigi keerukamate süsteemide puhul kasutatakse lähendusi, millel põhinevad arvutusliku kvantkeemia erinevad algoritmid.

Milliseid tulemusi soovitakse teada saada sellest, millest siin räägid?
Arvutuste abil saab leida molekulide kõige tõenäolisema geomeetria, võrreldes saadud konformeeride (erineva geomeetriaga identsed molekulid) koguenergiat, kus koguenergia koosneb molekuli translatsiooni liikumise energiast, molekuli pöörleva liikumise energiast, molekuli aatomite vibratsioonienergiast ja elektrooniliste olekute energiast.

No see oli nüüd küll ABB uudiskirja aasta lause, aga ega lihtsamalt sõnastada ka ei saa. Muide, kui võimsad on need arvutid, millest siin intervjuus räägid?
Klassikaliste arvutusmeetodite kasutamisel kvantkeemias võib üheksast aatomist koosneva molekuli arvutamine võtta nädala. Masinõppe kasutamine kiirendab arvutusi umbes tuhat korda.

Kas igapäevatöös pälvid teistsugust tähelepanu kui meeskolleegid? On see hea või halb?
Töökollektiivis oleme ennekõike insenerid ja kolleegide suhtumine on asjakohane. Mul on hea meel, kui mind hinnatakse professionaalsuse ja mitte soo pärast.

Kas tunned, et Sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?
Tööturul on häid tehnilisi spetsialiste kindlasti puudu. Ma ei tahaks siduda eriala valikut sooga, igaüks peaks ikkagi valima oma tee vastavalt huvidele. Praegu on meil Drivesis vaba protsessiinseneri koht ja naiskandidaate on ainult viis protsenti. Seda näitajat vaadates tahaksin ikkagi julgustada naisi õppima tehnilistele erialadele.

Laeb infot...