Tiina Õunmaa
Eritööde projektijuht
Mapri Ehitus OÜ

Tiina Õunmaa vastutab ehitusfirmas selle eest, et iga ehituse juures saaksid tehtud kõik vajalikud eritööd – küte, vesi, ventilatsioon, kanalisatsioon, jahutus jm erisüsteemid – ja juhtima selleks vajalikke töid, raha ja inimesi. Ühtlasi nõustab ta müügiosakonda, et juba pakkumisfaasis arvestada optimaalsete lahendustega, mida tellijale või arendajale soovitada. Tiina võtab selle kokku nii, et suuresti on tema tööks inimeste juhtimine, aga väga spetsiifilise tehnilise lisandiga, ilma milleta ei oleks võimalik ehituse projektijuhi tööd teha ja selle eest vastutust võtta.

Kuidas leidsid tee tehnikahariduse juurde?

Mulle on alati meeldinud matemaatika ja selle loogilisus, ühtlasi oli ainuke „4“ mu keskkooli lõputunnistusel eesti keel. Mäletan, et koolis lahendasime enda matemaatika pinginaabriga kiiruse peale võrrandeid ja parim tunne oli, kui leidsid õige lahendi esimesena! Ma ei olnud kindlasti parim matemaatik, aga midagi selles meeldis mulle väga. Kui oli aeg otsustada enda ülikoolitee, siis jäid sõelale Tartu Lennukolledž ja Tallinna Tehnikaülikool. Kindlasti mängis otsustamisel rolli perekond ja sõbrad, kes mind oskasid suunata ja mu enda mõtteid mulle tagasi peegeldada.

Milliseid võimalusi, oskusi või kogemusi see on Sulle andnud, mida Sul lihtsalt inimeste või projektide juhina ei oleks?

Tehniline haridus on teinud minust juhi, kellel on väga spetsiifiline ja tööturul väga hinnatud oskus.

Mis Sind ehitusinseneri töös kõige enam köidab?

Hiljuti lugesin üht uuringut selle kohta, millised ametid on kõige köitvamad. Peale direktori ja tegevdirektori ameti tuli ehitusinsener-projektijuht. Ma olen väga nõus selle mõttega, et selle töö tulemus annab parima motivatsiooni edasiseks, sest valmib uus hoone, mida kellelgi on vaja. Iga hoone või rajatis on erinev ja tehniliselt väljakutseid pakkuv. Vaheldusrikkus on minule väga tähtis ja ehitusinseneri töö saab olla väga vaheldusrikas. Kolmandaks on see töö inimestega ja inimestele. Suhtlemine on esikohal ja kindlasti ei ole see töö igav.

Kas tunned, et sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?

Kindlasti on vaja rohkem naisi!

Aga mitte naisi selle pärast, et nad on naised, vaid ikka selle pärast, et naised saavad selle tööga sama hästi hakkama kui mehed ja ehitusvaldkonda on alati inimesi juurde vaja!

Jane Paju
R&D direktor
Molycorp Silmet

Jane Paju on tipptasemel keemia- ja metallurgiatööstuse insener, kel omas vallas töökogemust 17 aastat. Jane igapäevatöö on toodete ja tootmistehnoloogiate parendamine, arendamine, uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine, katsete tegemine, scale up ja tehaste valmis ehitamine ning käimapanemine.

Kuidas leidsid tee selle eriala juurde?

Täiesti juhuslikult. 90ndate alguses oli populaarne eriala majandus ja kuna lõpetasin keskkooli medaliga, sain Tallinna Tehnikaülikooli igale erialale ilma eksamiteta sisse, välja arvatud majanduserialad. Mingil põhjusel otsustasin mitte riskida ja läksin keemia erialale ning pole siiani oma tookord tehtud valikut kahetsenud, kuna majandusega tuleb tegeleda nagunii igapäevaselt, aga inseneriteadmised on unikaalsed ja annavad tohutult palju juurde.

Tippinsenerina maksab Sinu sõna ilmselt sama palju kui meesinseneride oma?

Oma sõna tuleb ise maksma panna ja naisinsenerina on see kordades raskem kui meestel, sa ei tohi kunagi eksida ega midagi tegemata jätta, kuna siis saab ju kohe öelda, et naised ei jaga tehnikat jne. Kui mees eksib ja ei jaga tehnikat, võetakse seda normaalsemalt, aga naised ei tohi eksida. Oluline on ka see, et sa mitte ainult ei jaga oma arvamusi ja seiskohti, vaid teed ka füüsiliselt tehases koos töölistega need asjad valmis ja võtad tehtu eest vastutuse. Kui oled paar korda teinud vahetuse koos tehasetöölistega ja paned enda väljatöötatud asja päriselt kõigi silme all tööle, hakkab Su sõna kohe kõvasti maksma. Tootmises on palju „tarku mehi“ kellel jagub arvamusi ja kommentaare igal teemal, aga tehtud ja otsustatud ei saa nad ühtegi asja, seega kui valid tee, kus sa mitte ei aruta ja ei kommenteeri, vaid ka reaalselt teed, oled respekti ära teeninud.

Kas naisinsenerina pälvid teistsugust tähelepanu kui meeskolleegid või on keemiavaldkonnas sooline jaotus ühtlane?

Eks natuke eksootikat ikka on, kui oled naisinsener metallurgiatehases, kus töötab 500 vene meest. Ilmselt mehe puhul seda nii eriliseks ei peetaks. Üldiselt on ju ikkagi levinud arusaam, et mäendus, kaevandamine, maakide töötlemine ja metallurgia on meeste alad, naised „teatavasti“ tegelevad ikka rohkem nagu toidu- kosmeetika ja ravimite tootmisvaldkondades. Tegelikult on kõik üks ja sama, suurt vahet pole, kas reaktor on 1000-kuupmeetrine või 10-liitrine. Teinekord võib selles 10-liitrises valmida oluliselt kallim toode ja läbi väga keeruka ja ohtliku sünteesi reaktsiooni.

Ütle midagi julgustavat naissoost gümnaasiuminoortele, kes tahaksid end siduda tööstuse ja inseneeriaga, aga sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse ära?

Tööstus ja inseneri elukutse soorolli-põhisus on tõesti olemas, aga kõik on tehtav. Kui oled väga kindlameelne ja töökas ning julged seista sirge seljaga suure hulga meeste ees, saavutad kindlasti rohkem kui ükskõik milline mees. Mündi teine pool ongi see, et kui Sa korra suudad naisena ennast meeste maailmas maksma panna, maksad sa alati kordades rohkem kui ükskõik milline mees.

Kas tunned, et sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?

Ma arvan, et minu valdkonda on tarvis insenere, kellel on tahtmist asju valmis teha ja tööle panna ning julgust võtta vastutust tehtu eest; pole vast niivõrd oluline kas nad on naised või mehed. Väga levinud on viimasel ajal tendents, et tulevad ülikoolist noored insenerid, kellel on arvamusi iga asja kohta ja kommentaare ning kriitikat, kuidas peaks, võiks ja teeks ja oleks, aga valmis tehtud ei saa nad midagi, kardetakse võtta vastutust ja otsustada. Insener aga peab olema just see, kes näeb probleemi, genereerib idee selle lahendamiseks, otsustab, mis tuleb teha, teostab, paneb tööle ja vastutab tulemuse eest.

Maari Idnurm
Volitatud ehitusinsener, tase 8
Ekspertiis ja Projekt OÜ

Maari Idnurm töötab ehitusinsenerina väikefirmas: juhib firma tegevust, töötab välja ehitustehnilisi lahendusi, dimensioneerib kandekonstruktsioone ja vormistab jooniseid ning koostab hoonete uuringuid ja auditeid, spetsialiseerudes mälestistele ja ajaloolistele hoonetele. Lisaks peab ta muinsuskaitse- ja restaureerimisalaseid loenguid Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis ja EKA-s ning juhendab magistritöid. Maari tööde hulka kuuluvad näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledž (2012 Eesti Ehitusinseneride Liidu diplom); Villa Lokaator (2007 Eesti kauneim elamu); Vastseliina päästekomando (2018. aasta puitehitis ja 2018. aasta ehitusinsener tunnustatud nominent); Lutheri Masinasaal; Keila-Joa loss; Suurgildi hoone. Hetkel töös olevatest põnevamate projektide hulgas on Paks Margareeta; Tallinna Linnateater ja nõukogudeaegse kortermaja ületoomine Otepää lähedalt Eesti Vabaõhumuuseumisse.

Su tööde nimekiri on muljetavaldav. Mis Sind ehitusinseneri töös kõige enam köidab?

Ausalt öelda ei kujuta ette põnevamat ja vaheldusrikkamat tööd! Uskumatu, kui palju suletud ja unustatud keldreid, käike ning ruume olemasolevad hooned peidavad. Lapsepõlves sai loetud legende Tallinna vanalinna salakäikudest, aga ega ma seda väga tõsiselt ei võtnud, lihtsalt huvitav oli. Nüüd saan väga hästi aru, kust need jutud alguse on saanud.

Osa minu tööpäevadest kulgeb välitöödel erinevaid hooneid vaadeldes, analüüsides, mõõtes ja avades. Eelnevalt tuleb muidugi teha eeltööd arhiivides ja analüüsida varasemalt koostatud dokumente. See on samuti väga huvitav ja hariv: kui koolist saab aluse ja põhiteadmised, siis avarama silmaringi olen pigem saanud just säilikuid ning projekte lehitsedes. Olemasolevate hoonete puhul köidab mind see, et tegemist on üldjuhul erilahendustega ja sageli tuleb mõelda väljapoole tavapiire. Selsamal põhjusel olen projekteerinud ka uusehitusi pigem selliseid, mis pakuvad suuremat väljakutset.

Teine pool tööajast kulub soojas ja mugavas kontoris arvuti taga istudes. Siis saab tegeleda tavapärasema ehitusinseneri tööga. Kuid kuna tööd on ehitusinseneridel palju, on võimalik valida endale kõige südamelähedasem variant.

Kuidas leidsid tee selle eriala juurde?

Peab tunnistama, et pigem juhuste läbi. Kuigi mu vanaisa oli ehitusinsener ja lapsepõlves meeldis mulle väga joonestada hoonete projekte, siis kodunt suunati mind pigem tehniliselt lihtsamate erialade suunas. Esimene valik oli seetõttu sisearhitektuur, kuhu ma õnneks sisse ei saanud. Seetõttu suundusin Tallinna Tehnikaülikooli. Midagi jäi siiski tõenäoliselt südamesse kripeldama ja seetõttu täiendasin ennast hiljem, pärast ehitusinseneriks õppimist, EKA-s muinsuskaitse ning konserveerimise osakonnas. Ehitusinseneri erialal tegutsemine eeldabki elukestvat õpet, et olla kursis kiirelt muutuvate võimaluste ja nõudmistega.

Kas naisinsenerina pälvid teistsugust tähelepanu kui meeskolleegid?

Kindlasti olen saanud teistsugust tähelepanu, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Samas oleneb erinevate inimeste suhtumine väga palju nende taustast, haridusest, enesekindlusest ja teadmistest. Mulle tundub, et naisena on mul olnud lihtsam. Meelde on jäänud lõputöö juhendaja soovitus, et julge tunnistada enda teadmiste piiratust; arvan, et naisena on selle tunnistamine olnud lihtsam. Probleemide ja puuduste teadvustamine on aga enesearengu üks esimestest sammudest.

Kas tunned, et valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?

Ehitusinseneriks õpib ja töötab praegu juba päris palju naisi ja meiegi firmas on juba rohkem kui pooled töötajatest naised. Naised sobivad ehitusinseneriks sama hästi kui mehed, oluliseks ja määravaks saavad isikuomadused. Ehitusinsener peab olema kohusetundlik, armastama täpsust, pidama kinni lubadustest ja armastama oma tööd.

Ütle midagi julgustavat gümnaasiuminoortele, kes tahaksid end siduda Sinu erialaga, aga soorollilised ootused võtavad julguse ära?

Minu motoks on ütlus, et talent on üks protsent annet ja üheksakümmend üheksa protsenti tööd. Pole vahet, kas sa oled naine või mees, oluline on tahtmine teha endaga tööd. Seda ükskõik millisel erialal.

Viktoria Vassiljeva
Vanemlektor
TalTech polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor

Viktoria Vassiljeva on 34-aastane vanemlektor polümeermaterjalide valdkonnas ja tema töö koosneb kolmest osast: õpetamine, teadus ja tootearendus. Õpetamine on põnev, sest nooremad põlvkonnad on teise maailmavaatega ja uute õpetamismeetodite arendamine on suur väljakutse ning eneseareng. Teadus ja tootearendus käivad koos; Viktoria põhivaldkond on polümeeride elektroketrus ja sellel meetodil loodud funktsionaalsed materjalid kiu diameetriga alla 500nm, nagu superkondensaatorite elektroodid, elektrijuhtivad membraanid jne. Lisaks on Viktoria E-Pavement spin-off ettevõttes osanik.

Mis Sind polümeermaterjalide valdkonna juurde tõi?

Minu esimene teaduslik kraad oli rakenduskeemia ja biotehnoloogia bakalaureus 2007. aastal. Toona ma ei leidnud erialast tööd Eesti erasektoris, kuid tänu tehnikaülikooli kraadile sain tööle kvaliteedikeemiku positsioonile tihendusmaterjale tootvas ettevõttes Krimelte OÜ. Seal avastasin polümeeride maailma, mis on lõpmatult mitmekesine. Peagi sain arenduskeemiku positsiooni ja otsustasin jätkata õppimist materjalitehnoloogia suunas kaugõppes. Magistri lõputöö teema oli seotud polümeersete nanokiuliste materjalide tootmisega ja see osutus nii huvitavaks, et astusin doktorantuuri ja tulin ülikooli tööle, et olla teadusega rohkem seotud. Arendan uusi polümeermaterjalidel põhinevaid tooteid nagu näiteks „päikesetee“ rohelise energia tootmiseks või nanokiulised materjalid energia salvestamiseks kosmose tingimustes. Uurimistöö ja uute materjalide/toodete väljatöötamine on minu kirg.

Milliseid võimalusi, kogemusi, oskusi on tehnikaharidus Sulle eluks kaasa andnud?

Tehnikaharidus on väga kasulik igapäevases elus. Oskan leida ja valida kvaliteetsemad, ohutumad, vähem energiakulukamad ja funktsionaalsemad tooted igapäevaseks eluks nagu kodu- ja elektritehnika, autod, ehitusmaterjalid, mööbel, tekstiiltooted jne. Orienteerun paremini uutes tehnoloogiates, saan teadlikult valikuid teha ja läbi selle muuta enda ja enda lähedaste elu ergonoomiliseks. Materjaliteadlasena jälgin alati toodete kvaliteeti ja ohutust, eriti tähtis see on laste kasvatamisel. Üldiselt muutub minu elukvaliteet tänu omandatud tehnikaalastele teadmisetele iga aastaga paremaks.

Lisaks sellele kohtun ja räägin ühist keelt väga huvitavate ja intelligentsete inimestega, kellelt saab alati juurde õppida ja keda eeskujuks võtta. Minu suhtlusring on väga lai ja tehnikaalane haridus aitab leida ühised teemad väga erinevate inimestega. Nii et tehnikaharidus on väga kasulik juba praegu, kuid muutub veelgi kasulikumaks lähiajal, arvestades arenguid maailmas. See annab ka stabiilsuse ehk ma olen kindel, et minul on alati huvitavat ja vajalikku tööd. 

Ütle midagi julgustavat tüdrukutele, keda köidab samuti tehnika ja tehnoloogia, kuid sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse inseneeriat õppima minna? 

Ma olen kõigepealt sündinud naisena, ma ei saa ega tahagi seda muuta ning olen selles rollis väga õnnelik insener, teadlane ja õppejõud. Tehnika ja tehnoloogia ala nõuab loogilist ja analüütilist mõtlemist, mis on loomulik nii meestele kui naistele, keda see valdkond köidab. Tehnoloogialases arenduses ühendab inimesi ühesuunaline tegevus idee rakendamisel, mitte aga sookuuluvus. Eesti tehnika ja tehnoloogia suuna meeste kohta, keda olen kohanud enda teel, võin öelda ainult häid sõnu. Nad on kompetentsed spetsialistid, keda huvitab töö edukus rohkem, kui töö tegija sugu. Mehi on tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tõesti rohkem kui naisi, kuid ühiskond ei pane enam tähele, mis soost spetsialist on. Spetsialisti puhul on tähtsad kvaliteet, efektiivsus, kiirus ja paljud muud inimese iseloomujooned, mis võivad olla nii meestel kui naistel. Tehnika ja tehnoloogia valdkond ei ole praegu meeste maailm, elame ju arenenud riigis 21. sajandil. Selleks, et natuke julgust anda, võin esile tuua naissoost inseneride ja pioneeride nimed, kes tegid enda tööd meeste maailmas: Josephine Cochrane (automaatne nõudepesumasin, USA, 1900), Marie Skłodowska Curie (radiatsioonnähtused, Nobeli auhind, 1903), Margaret Heafield Hamilton (Apollo missiooni tarkvara arendaja ja uurimisrühma juht, USA, 1960-1970), Valentina Tereškova (maailma esimene naiskosmonaut, NSVL, 1963), Amelia Mary Earhart (esimese naisena lendas üle Atlandi ookeani, 1932). See nimekiri on lõpmatult pikk.

Kas tunned, et sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?

Jah, meie valdkonnas võiks olla rohkem naisi. Põhjus on psühholoogia erinevuses, naised mõtlevad teistpidi ja see võiks anda kiirenduse tehnika ja tehnoloogia valdkonna arendusele. Naised on mitmefunktsionaalsed, mõtlevad komplektselt ja praktiliselt. Võiks analoogia tõmmata tavaeluga: kui mees läheb kööki, et juua teed, siis ta näeb kõigepealt veekeetjat; kui naine läheb kööki, et teed juua, siis ta näeb tervet kööki korraga ja analüüsib. Materjaliteaduses saab paralleeli tõmmata, naine mõtleb kohe tervikuna, analüüsib ja teeb tööd paralleelselt erinevates suundades: miks, milleks, kuidas, mis juhtub, kui… ja mängib läbi erinevad stsenaariumid, kuni leiab parima lahenduse.

Deanna Vainoja
Rahvusvaheliste lahenduste spetsialist
Eesti Post AS

Deanna Vainoja lõpetas 2018. aastal Tallinna Tehnikaülikooli logistika magistrantuuri ning tegeleb igapäevatööna lennutranspordiga – ta on Eesti Posti rahvusvaheliste lahenduste spetsialist, vastutades selle eest, et saadetised jõuaksid õigeaegselt sihtriikidesse. Hetkel on Deanna tööst eemal ning kasvatab kodus viiekuust tütart.

Mis Sind logistikaerala juurde viis?

Ma teadsin juba gümnaasiumis, et tahan logistikat minna õppima. Geograafia õpetaja suutis sellest erialast niivõrd põnevalt rääkida, et muud üle ei jäänud.

Kas tunned, et Sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?

Nii bakalaureuse- kui ka magistriõpingutel oli meil mehi ja naisi praktiliselt võrdselt, seega ütleksin, et logistika valdkonnas on naisi üsnagi palju.

Milliseid võimalusi, kogemusi, oskusi on tehnikaharidus Sulle eluks kaasa andnud?

Tänu koolile sain praktikale ja oma esimese töökoha. Hetkel töötan lennutranspordi valdkonnas, mis mulle väga meeldib, ning teen sellist tööd, mida naljalt teised Eestis teha ei saa. Ja vaieldamatult kõige parem õpingute juures oli oma elukaaslasega tutvumine :)

Ütle midagi julgustavat tüdrukutele, keda köidab samuti logistika, kuid sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse seda õppima minna.

Iga teine õpib turundust, ärijuhtimist või majandust. Valige eriala, mida ei ole palju, kuid mis oleks teile põnev ja paneks silma särama!

Julge erineda massist!

Mari-Ly Klaats
AuVe Tech, COO

Mari-Ly Klaats oli TalTechi õpingute ajal tihedalt seotud Iseauto arendusega ja ühines peagi isejuhtivate autode arendusega tegeleva ettevõtte AuVe Techiga. Tema sõnul ei tasu karta hirmsa kõlaga erialasid, mis on „mõeldud meestele“, sest naisinsenere hinnatakse üha rohkem.

Mis sind tootearenduse juures kõige rohkem köidab?

Alati on midagi uut ja piirid on pea olematud. Sul on võimalus igas valdkonnas, igal suunal midagi uut välja arendada ning kõige parem osa on sellest, selle „uue“ valmimine füüsilisel, käegakatsutaval kujul.

Kui palju naisi sa enda erialal tegutsemas näed?

Palju vähem kui võiks. Minu lennul oli vist kõige rohkem naisi mitme aasta jooksul – ca 12 70st, mis on pea olematu. Kuid kõik naised, kes mu erialal õpivad, saavad väga hästi hakkama ja on kohati edukamad kui mõni vastassoost näide.

Kas naisi võiks olla su erialal rohkem? Miks?

Kindlasti, naised on kohati palju kohusetundlikumad ja saavad sama hästi hakkama kui mehed. Usun, et kunagine uskumus, et mehaanika on meeste ala, ei vasta enam tõele ja on palju julgeid naisi, kes seda tõestavad.

Ütle midagi julgustavat naissoost gümnaasiuminoortele, kes tahaksid end siduda tootmise ja inseneeriaga, aga sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse ära?

Ei tasu karta hirmsa kõlaga erialasid, mis on „mõeldud meestele“. Tänapäeva ühiskond on kõvasti muutunud ja naisinsenere enam ei kardeta, vaid hinnatakse. Valdkond on piiritu ja võimalusi on väga palju.

Birgit Maaten
TalTechi Energiatehnoloogia instituudi vanemteadur

Birgit Maaten töötab TalTechi energiatehnoloogia instituudis. Tema hinnangul on energeetika valdkond iseenesest olulisem kui soorollid ning teadusmaailmas pälvitakse tähelepanu teadusmaailmas ikka pigem saavutuste eest.

Kuidas leidsid tee oma eriala juurde?

Tee energiatehnoloogiasse leidsin magistrantuuri ajal. Bakalaureuse- ja magistriõpingud sooritasin rakenduskeemia erialal ning magistriõppe kõrvalt tööd otsides sattusin tööle toonasesse soojustehnika instituudi laborisse. Seal sain aimu kütuste laiast maailmast ning ühtlasi mõistsin antud valdkonna võimalusi ja vajalikkust. Ei möödunud kaua, kui olingi juba astunud doktorantuuri ning sõrme põlevkivimaailmale andnud. Õpingute rada on minu jaoks üsna loomulikult ja sirgjooneliselt kulgenud ning nii saingi 27-aastaselt doktorikraadi valdkonnas, millesse ma varem tegelikult ei plaaninud jõuda.

Üldiselt ei maksa karta, et energeetika tähendaks ainult elektrijaamu või kaevandusi – selle kõige taustal on ka näiteks keemialaborid, kvaliteedikontroll, ilma milleta tööstus nii heal tasemel ei saakski toimida

Kas pälvid klientide-kaaslaste silmis teistsugust tähelepanu kui meeskolleegid või on keemiavaldkonnas sooline jaotus pigem ühtlane?

Ei ole täheldanud, et meil soopõhiselt eristusi tehakse, kõigil on samasugune valge kittel seljas. Kui oled leidnud enda niši ja selles hea oled, ei ole vahet, kas oled naine või mees. Olen elus üldjuhul lähtunud arusaamast, et kõik ei saagi kõike teada – oluline on leida endale meeldiv valdkond. Paljude jaoks võib olla üllatav, et keemiavaldkonnas on soojaotus pigem ühtlane. Ning lisaks, tähelepanu pälvitakse teadusmaailmas ikka pigem saavutuste eest.

Ütle midagi julgustavat naissoost gümnaasiuminoortele, kes tahaksid end siduda energeetika, tehnoloogia ja inseneeriaga, aga sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse ära?

Energeetika (ning inseneriteadused üldiselt) on üks vähestest valdkondadest, mis inimkonnale alati tähtsaks jääb. 2019. aastal ei tohiks soorollid enam teemaks ega argumendiks olla ning igaüks peaks lähtuma sellest, mis talle isiklikult huvi pakub. Loodan siiralt, et tänapäeva noored ei vaata erialavalikuid enam pilguga, et mis on „naiste ala“ ja mis „meeste ala“, vaid langetavad oma otsused tulenevalt suuremast maailmapildist ja isiklikust ambitsioonist.

Kristi Nakkurt
Kütte, ventilatsiooni, jahutuse, hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni (KVJVK) omanikujärelevalve

Kristi Nakkurt teeb kütte, ventilatsiooni, jahutuse, hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni (KVJVK) omanikujärelevalvet. Inseneeria juurde sattus ta läbi juhuse, kuid peab valdkonda väga põnevaks just selle praktilisuse tõttu. Tema sõnul on insener insener, sugu pole oluline.

Mis sind tehnikahariduse juurde viis?

Tegelikult juhus. Gümnaasiumi ajal tekkis mul sümpaatia keskkonnateemade vastu ja valisin keskkonnatehnika eriala, millega ei ole sattunud vaalade kõhust kilekotte välja võtma või hülgepoegasid piimapakkidest päästma, küll aga on võimalik oma otsustega mõjutada keskkonna koormust ja tulemus pole silmaga nähtav.

Mis sind ehitusinseneri töös kõige enam köidab?

Ehitusinseneri elu on põnev just seetõttu, et miskit käegakatsutavat saab valmis. Iga projektil on algus ja lõpp. Ehitusinseneri töö on ka hästi liikuv ja vaheldusrikas. Sageli arvatakse, et inseneri otsused on lihtsalt binaarsed, tegelikkuses on paljuski vaja kaaluda musta või valge mõju.

Kas naisinsenerina pälvid klientide silmis teistsugust tähelepanu kui meeskolleegid?

Ehitus on meeskonnatöö ja meeskonnad on sõltuvalt objekti mahukusest erinevad. Ehitusmeeskonnad alluvad projektijuhile ning projektijuht on tavaliselt kliendi tähelepanu keskmes. Sõltuvalt kliendist on ehitises mõned teemad rohkem või vähem „kuumal pannil“, näiteks klient, kel on veeuputuse kogemus, pöörab rohkem tähelepanu torutööde kvaliteedile, ning see, kelle jaoks energiatõhus süsteem ei ole südameasi, jätabki energiatõhususe tagaplaanile. Mees-nais teema siin rolli ei mängi, pigem ikka kliendi varasemad kogemused ja maailmavaade.

Kas tunned, et sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?

Minu valdkonda on vaja erialase haridusega inimesi soost sõltumata. Vahe tekib sisse kogemusest.

Kas su sõna maksab sama palju kui sinu valdkonnas meeste sõna?

Ehitusprotsessis sees olles ei ole tegelikult mees-naisteemad üldiselt tunnetatavad, pigem tulevad eripärad esile isikuomaduste pealt. Insener kas on insener või ta pole seda ja soo asemel on oluline projekt, sellest arusaamine ja tehnilised nüansid... Aga kui otsustajaks satub misogüün ja ta enda jaoks blokeerib ühe osapoole seisukoha lihtsalt soo tõttu, siis karistab ta ennekõike iseend. Ehituses tehtavad otsused on tavakodanikule kohati hoomamatute summadega ja tellijaid siiski huvitab, kas nende investeeringul on mõte.

Ütle midagi julgustavat tüdrukutele, keda köidab samuti tehnika ja tehnoloogia, kuid sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse inseneeriat õppima minna?

See on lihtne, sest sissejuurdunud soorolle ehitusinseneride puhul ei olegi. Need rajad on juba ammu sisse tallatud. Kui oled läbinud sama kooli ja valdkonnas orienteerud, siis oledki insener ning oma peas ei tohi lasta tekkida soorolle, mida tegelikkuses ei ole. Praktika on näidanud, et noortel, kes tööturule sisenevad, enesekindlus kas on või seda ei ole, ja seda sõltumata soost. Tõsi, ka tööelus satub ette misogüünse kalduvusega inimesi, aga olgem ausad, neid jagub igale poole.