Kristi Nakkurt teeb kütte, ventilatsiooni, jahutuse, hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni (KVJVK) omanikujärelevalvet. Inseneeria juurde sattus ta läbi juhuse, kuid peab valdkonda väga põnevaks just selle praktilisuse tõttu. Tema sõnul on insener insener, sugu pole oluline.
Kristi Nakkurt
Kütte, ventilatsiooni, jahutuse, hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni (KVJVK) omanikujärelevalve
Mis sind tehnikahariduse juurde viis?
Tegelikult juhus. Gümnaasiumi ajal tekkis mul sümpaatia keskkonnateemade vastu ja valisin keskkonnatehnika eriala, millega ei ole sattunud vaalade kõhust kilekotte välja võtma või hülgepoegasid piimapakkidest päästma, küll aga on võimalik oma otsustega mõjutada keskkonna koormust ja tulemus pole silmaga nähtav.
Mis sind ehitusinseneri töös kõige enam köidab?
Ehitusinseneri elu on põnev just seetõttu, et miskit käegakatsutavat saab valmis. Iga projektil on algus ja lõpp. Ehitusinseneri töö on ka hästi liikuv ja vaheldusrikas. Sageli arvatakse, et inseneri otsused on lihtsalt binaarsed, tegelikkuses on paljuski vaja kaaluda musta või valge mõju.
Kas naisinsenerina pälvid klientide silmis teistsugust tähelepanu kui meeskolleegid?
Ehitus on meeskonnatöö ja meeskonnad on sõltuvalt objekti mahukusest erinevad. Ehitusmeeskonnad alluvad projektijuhile ning projektijuht on tavaliselt kliendi tähelepanu keskmes. Sõltuvalt kliendist on ehitises mõned teemad rohkem või vähem „kuumal pannil“, näiteks klient, kel on veeuputuse kogemus, pöörab rohkem tähelepanu torutööde kvaliteedile, ning see, kelle jaoks energiatõhus süsteem ei ole südameasi, jätabki energiatõhususe tagaplaanile. Mees-nais teema siin rolli ei mängi, pigem ikka kliendi varasemad kogemused ja maailmavaade.
Kas tunned, et sinu valdkonda on tarvis rohkem naisi? Miks?
Minu valdkonda on vaja erialase haridusega inimesi soost sõltumata. Vahe tekib sisse kogemusest.
Kas su sõna maksab sama palju kui sinu valdkonnas meeste sõna?
Ehitusprotsessis sees olles ei ole tegelikult mees-naisteemad üldiselt tunnetatavad, pigem tulevad eripärad esile isikuomaduste pealt. Insener kas on insener või ta pole seda ja soo asemel on oluline projekt, sellest arusaamine ja tehnilised nüansid... Aga kui otsustajaks satub misogüün ja ta enda jaoks blokeerib ühe osapoole seisukoha lihtsalt soo tõttu, siis karistab ta ennekõike iseend. Ehituses tehtavad otsused on tavakodanikule kohati hoomamatute summadega ja tellijaid siiski huvitab, kas nende investeeringul on mõte.
Ütle midagi julgustavat tüdrukutele, keda köidab samuti tehnika ja tehnoloogia, kuid sissejuurdunud soorollilised ootused võtavad julguse inseneeriat õppima minna?
See on lihtne, sest sissejuurdunud soorolle ehitusinseneride puhul ei olegi. Need rajad on juba ammu sisse tallatud. Kui oled läbinud sama kooli ja valdkonnas orienteerud, siis oledki insener ning oma peas ei tohi lasta tekkida soorolle, mida tegelikkuses ei ole. Praktika on näidanud, et noortel, kes tööturule sisenevad, enesekindlus kas on või seda ei ole, ja seda sõltumata soost. Tõsi, ka tööelus satub ette misogüünse kalduvusega inimesi, aga olgem ausad, neid jagub igale poole.