Aju bioelektriliste signaalide uurimisrühm tegutseb infotehnoloogia ja aju füsioloogia kokkupuutealal. Inimese peanahalt mõõdetakse aju bioelektrilist aktiivsust ning siis kombineeritakse nutikaid signaalitöötlusalgoritme masinõppe tehnikatega, et võimalikult varakult tuvastada aju aktiivsuses kõrvalekalle tavapärasest. Eesmärgiks on võimalikult varakult tuvastada näiteks mentaalseid häireid, tööstressi või ka keskkonnast (mikrolainekiirgus) tingitud muutusi.

Uurimisrühma naisteadlased: Maie Bachmann, Hiie Hinrikus, Laura Päeske, Tuuli Uudeberg.

Uurimisrühm sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas tegeleb neeruasendusravi jälgimise seadme ehk monitori väljatöötamisega. St kui inimese neerud enam ei tööta, puhastab tema verd masin ja uurimisgrupi nutikas monitor võimaldab vereproovideta hinnata neeruasendusravi iga protseduuri kvaliteeti. See annab meditsiinipersonalile kindlustunde ja tagab patsientidele ühtlaselt kvaliteetse ravi.

Uurimisrühma naisteadlased: Jana Holmar, Merike Luman, Moonika Viigimäe, Kai Lauri, Sigrid Kalle.

Mittelinearsete juhtimissüsteemide töörühma üks oluline suund on otsida vastuseid valdkonna alus- ja võtmeprobleemidele, millele toetub suurem osa juhtimisteooriast.  Üheks näiteks on süsteemi juhitavus - kas antud süsteem on täielikult või ainult osaliselt juhitav? Võtmeprobleemide lahendused on määratud ära süsteemi struktuuri ja dünaamika omadustega, mistõttu uurimisgrupi kasutatavad konstruktiivsed algebralised meetodid sobivad hästi nende probleemide uurimiseks.

Hilistuvate mittelineaarsete süsteemide juhitavuse teemal  on grupi tulemused hetkel maailma absoluutses tipus. Huvi hilistuvate süsteemide vastu tuleneb asjaolust, et üha rohkem toimub juhtimine üle võrgu.

Info vahetamine andurite, juhtimisalgoritmide ja täiturmehhanismide vahel üle võrgu ei toimu aga hetkeliselt.

Uurimisrühma naisteadlased: Ülle Kotta, Maris Tõnso.