Mis inspireeris Sind valima just geoloogiat oma erialaks? Kas oli mõni konkreetne sündmus, kogemus või isik, mis mõjutas Sinu otsust?

"Kui ausalt ära rääkida, oli tegemist osaliselt juhusega. Kooli ajal meeldis mulle ajalugu, aga ka geograafia, bioloogia ja keemia. Esialgu unistasin mikrobioloogia või keemia õpingutest, aga leidsin end hoopis uurimas maastike muutumist viimase kümne tuhande aasta jooksul. Nii ongi jäänud – saan oma töös kasutada kõiki meeldivaid distsipliine ning uurida Maa ajalugu."

Mille kallal Sa praegu töötad? Milline on selle töö peamine eesmärk ja miks see oluline on?

"Värskelt sai avaldatud uurimus viimase jääaja suurima mandriliustiku taandumisest Ida-Kanadas ja selle keskkonnamõjudest. Samuti avaldati artikkel Euroopa noorima mammuti elukeskkonnast enne väljasuremist. Hetkel on avaldamist ootamas artikkel Lääne-Siberi suure jõe, Obi lähistel asuva soo veetaseme muutustest ning laiemalt Lääne-Siberi viimase kümne tuhande aasta kliima kohta. Hetkel aga loen kaasautorina ühte üsna teistsugust lugu - kuidas Poola rauaaja inimsööjate puidust kindluse ehitamine kajastus piirkonna metsasuse muutuses."

Geoloogia hõlmab tihti välitöid erinevates paikades. Milline on olnud Sinu kõige meeldejäävam ekspeditsioon või avastus ning mida Sa sealt õppisid?

"Välitööd on mind viinud eri paikadesse Põhjapoolkeral – Lääne-Siberi põhja- ja lõunaosadesse ning isegi Teravmägedele. Igal ekspeditsioonil on oma õppetunnid: lumeräätsad on mõnikord hädavajalikud, kuivad sokid on kohustuslikud ning varupuur peab alati kaasas olema - aga enamasti aitab kesistest oludest läbi deviis, et pea kõike saab tehtud ka käepäraste vahenditega! "

Milliseid muutusi või arenguid oled geoloogias viimastel aastatel märganud? Kuidas näed geoloogia rolli tulevikus, eriti seoses kliimamuutuste ja loodusvarade kasutamisega?

"Mulle tundub, et geoloogia ja Maa-teaduste maine on ühiskonnas märgatavalt tõusnud, võrreldes minu kooliajaga paarkümmend aastat tagasi. Püüdleme teaduspõhise ja loodusteadusliku maailmapildi edendamise poole. Geoloogia roll tulevikus on suur, mõnes aspektis lausa määrav - näiteks on uuenduslike keskkonnasäästlike tehnoloogiate ehitamiseks vaja maapõuest leida, uurida ning kaevandada seni pigem vähemkasutatud maavarasid. Kliimateadustes on just geoloogilistest setetest leitud jäljed minevikukliima muutustest need andmeread, mis aitavad mudeldada tulevaste kliima- ja keskkonnamuutuste mõjusid. 

Kuidas saaksime noortes huvi äratada geoloogia ja teiste loodusteaduste vastu? Kas on mõni tegevus või kogemus, mis võiks olla noortele eriti inspireeriv?

"See on miljoni dollari küsimus! Hetkel kasutame erinevaid meetodeid: messid, ülikooli avatud uste päevad, töötoad, koolikülastused, geomatkad, meediakajastused, maateaduste olümpiaad ning noore inseneri ja loodusteadlase programmid. Kooliprogrammis ei pruugi geoloogia kui karjäärivõimalus noortele silma paista, mistõttu proovime näidata selle ala praktilist poolt. Kõige inspireerivam on kindlasti geomatk või välitöö, mis näitab kohe, kas huvi on olemas või mitte."

Millist nõu annaksid noortele, kes kaaluvad karjääri teaduses?

"Julge pealehakkamine ja uudishimu on olulised! Tuleb leida endale see eriala ja uurimisteema, mis paneb silmad särama. Ei tasu lasta esimestel tagasilöökidel end heidutada – teaduses (ja elus) on need täiesti tavapärased, kaugelt tavapärasemad kui enamasti lastakse välja paista. Alusteadustes on ka see nüanss, et negatiivne tulemus on samuti tulemus, millest teada anda - siis on järgmistel katsetajatel teada, mida mitte teha või mida muuta."

Leeli Amoni kogemus kinnitab, et teadus pakub lõputuid võimalusi avastamiseks ja arenguks. Olgu tegu mineviku kliimamuutuste uurimise või tuleviku lahenduste leidmisega – teadmised ja teadlased on ühiskonna edasiviiv jõud.

Lugu ilmus esmakordselt TalTechi portaalis Trialoog