Ühe olulisema ülikooli reeglite rikkumisena tuvastas uurimiskomisjon selle, et projekti OpenGovIntelligence (OGI) teise perioodi kohta puuduvad tööajatabelid. Esimese perioodi kohta on olemas tööajatabelid osaliselt.

Uurimiskomisjoni esimehe teadusprorektor Renno Veinthali sõnul on tööajatabelitega seonduv väga tõsine rikkumine. „Ülikoolil on oma selged reeglid ja neist tuleb kinni pidada. Hoolimata viimaste aastate jooksul tehtud parendustest teadusprojektide halduses, on OGI projekti puhul paraku nende vastu eksitud,“ lisas Veinthal.

Mitmed avalikkuses esinenud väited ja arusaamatused on uurimiskomisjoni hinnangul olnud tingitud ebapiisavast ja puudulikust kommunikatsioonist uurimisrühma liikmete seas. Veinthal selgitas, et projektijuht jagas tööülesandeid tihti otse konkreetsetele isikutele viimata seejuures kurssi teisi projektis osalevaid inimesi. Sel põhjusel ei olnud projekti liikmete rollid piisava selgusega teadvustatud ja puudus ühine teadmine uurimisrühma koosseisust ja ülesannetest.

Selgitades olukorda, kus teadlased ei teadnud ajakirjandusega suheldes oma osalusest kõnealuses projektis, ütles Veinthal, et see on osati mõistetav kontekstis, kus teadlased on üheaegselt seotud mitme projektiga. Samuti ei ole teadlastele alati teada, milline on nende täpne panus mõnda projekti. „Siiski ei kiida ülikool sellist olukorda heaks ning selline praktika peab muutuma. See on eelkõige projektijuhi kohustus,“ ütles Veinthal.

Meedias avaldatud asjaosaliste põhjendused lohakale projektijuhtimisele pole komisjoni hinnangul adekvaatsed. „Siin tuleb teha olulisi korrektuure projektijuhtimises,“ selgitas Veinthal.

Uurimiskomisjon ei leidnud tõendeid kuriteo toimepanemise kohta, samuti ei leidnud kinnitust hüpotees Euroopa Komisjonile ebaõigete andmete esitamise kohta.

Uurimiskomisjon on kokku kogunud märkimisväärses koguses tõendust Postimehe 22. augusti artiklis viidatud kõigi teadlaste tegeliku panuse kohta projektis. Need sisaldavad näiteks kohtumiste märkmeid, artiklite mustandeid, artiklite ettevalmistamisega seotud omavahelist kommunikatsiooni jpm. Näiteks on Keegan McBride ka ise ühes projektiga seotud artiklis tänanud professor Wolfang Drechslerit panuse eest OGI projekti. Uurimiskomisjon sai oma kasutusse ka Keegan McBride-i materjalid, kuid salvestisi vestlustest erinevate osapooltega ei pidanud McBride võimalikuks komisjoniga jagada.

Kuna uurimiskomisjoni töö veel jätkub, siis hetkel on raske öelda, kui suur on ühe või teise teadlase panus või roll projekti juures olnud. Komisjoni järgmisteks sammudeks on edasine uurimistöö nii inimeste kui ka materjalidega, kaasata sotsiaalteadusliku ning akadeemilise taustaga eksperte.

Rektor Jaak Aaviksoo kommenteeris komisjoni tööd öeldes, et ülikooli võimalused jõuda üksnes ülikoolisisese menetlusega avalikkust veenvate tulemuseni on raske. Tänaseks on prokuratuur algatanud asja uurimiseks ka menetluse, mida ülikool igati tervitab. Ühtlasi toetab ülikool Euroopa Komisjoni võimalikku auditit antud projekti puudutavalt. „Loodame, et avatud koostöö kõigi partneritega aitab kaasa usalduse taastamisele ja selle probleemide puntra lahti harutamisele laiemas, teadustegevuse rahastamise ja mõõtmise kontekstis,” ütles rektor Aaviksoo.

Enne uurimiskomisjoni lõplikku hinnangut ja prokuratuuri menetluse lõppu ei ole Aaviksoo sõnul mingit põhjust kedagi ohvriks tuua ka siis, kui ohverduste nõudmised on valjuhäälsed ja resoluutsed. „Ma kinnitan, et lisaks tõe väljaselgitamisele on minu ülesandeks kaitsta teadlasi nõiajahi eest ja tagada töörahu neile, kes kohusetundlikult oma tööülesandeid soovivad täita,“ ütles Aaviksoo.

23. augustil tööd alustanud uurimiskomisjon loodi selleks, et uurida Postimehes ilmunud väidete paikapidavust. Täna esitati avalikkusele komisjoni vahearuanne. Ülikoolisisene uurimine kestab veel ca üks kuu, komisjon esitab lõpparuande hiljemalt 29. septembril 2019.