Nutitelefon, mida peame iseenesestmõistetavaks tarbeesemeks, sisaldab kümneid haruldasi ja väärtuslikke materjale, millest paljud pärinevad poliitiliselt ebastabiilsetest piirkondadest väljaspool Euroopat. Enamik inimesi ei teadvusta, kust need ained pärinevad, kuidas neid kaevandatakse ning millist keskkonna- ja sotsiaalset mõju see endaga kaasa toob. Euroopa Liidu sõltuvus kriitilistest toorainetest on ühtaegu majanduslik, poliitiline ja eetiline küsimus, millele aitab tähelepanu juhtida uus hariv mobiilimäng.
AGEMERA nutitelefoni elutsükli mäng. Foto: Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituut.
Tehnoloogia on saanud meie igapäevaelu loomulikuks osaks – nutitelefon taskus, sülearvuti laual, elektriauto tänaval. Ometi ei oleks ükski neist võimalik ilma toormeteta – ja nende seas on hulk materjale, mida Euroopa Liit klassifitseerib kriitilisteks. Nende kättesaadavus ei ole tagatud, kuid nende olemasolu on ülioluline meie majanduse, julgeoleku ja rohepöörde elluviimiseks.
Euroopa sõltub toormetest, mida tal endal napib
„Igapäevaselt ei mõelda, et meie heaolu sõltub materjalidest, mida kaevandatakse meist väga kaugel ja sageli keerulistes tingimustes,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi ja AGEMERA Eesti projektijuht Karin Käär. „Kriitilised toormed ei ole pelgalt geoloogiline või majanduslik küsimus – need on osa Euroopa strateegilisest sõltumatusest.”
Riigid ja ettevõtted võitlevad ägedalt selle nimel, et kindlustada juurdepääs kriitilistele toormetele, mis on tööstuse, tehnoloogia ja kaitsevaldkonna toimimise aluseks. “Nende hulka kuuluvad näiteks haruldased muldmetallid, liitium, koobalt ja nikkel – need on mitmete seadmete, nagu elektrisõidukid, nutitelefonid, taastuvenergia süsteemid ja sõjatehnika, alustalad. Nende ebaühtlane jaotus maailmas on põhjustanud geopoliitilisi pingeid ja isegi sõjalisi konflikte,” selgitas maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna spetsialist, AGEMERA projektis osalenud Henri Olavi Suomalainen teema tagamaid.
Kui tarned katkeksid või kaubandussuhted halveneksid, oleks ohtu seatud kogu Euroopa tehnoloogiatööstus. Lisaks tooraine geopoliitilisele riskile kaasneb suureneva nõudlusega surve keskkonnale ja sotsiaalsele stabiilsusele kaevandamispiirkondades.
Tooraine nähtamatu tee seadmetesse
Ühe nutitelefoni tootmiseks kasutatakse kümneid keemilisi elemente. „Enamik inimesi ei tea, millist päritolu ja milliste kaevandamismeetoditega need ained saadud on. Ja veel vähem mõistetakse, et see ei ole ainult keskkonnaprobleem – see on ka tarbimisharjumuste küsimus,“ ütleb Suomalainen.
“Nutitelefoni eri komponentide jaoks on vaja suurt hulka mitmesuguseid metalle, mineraale ja muid materjale. Pea kahte kolmandikku perioodilisustabeli elementidest võib leida erinevatest telefoni komponentidest – aku, ekraan, kaamera, kõlar ja mikrofon, trükkplaat ja elektroonika ning korpus,” selgitas Suomalainen.
Mäng tutvustab kriitiliste toorainete elutsüklit
AGEMERA projekti raames loodi mäng, mille keskmes on mobiiltelefoni elutsükkel. „Soovisime koos partneritega leida viise, kuidas keerulist toormete teemat lihtsalt ja kaasahaaravalt selgitada,“ rääkis Käär. Mäng on lisaks eesti keelele saadaval ka inglise, saksa, soome, portugali ja rumeenia keeles, et jõuda laiema publikuni.
Mängija viiakse läbi kõigi telefoni sünniloo peamiste etappide: disain, kaevandamine ja tootmine, kokkupanek, kasutamine ja lõpuks seadmeosade taaskasutus. „Nutitelefon on ideaalne näide – see on lähedane igale noorele ja samas tehnoloogiliselt väga rikas,“ räägib Suomalainen. „Mäng võimaldab samm-sammult mõista, kust üks seade tuleb ja kuhu see lõpuks jõuab.“
Mängus tuleb vastata küsimustele ja analüüsida reaalsetel andmetel põhinevaid kaarte, graafikuid ja olukordi. Fookuses on küsimused nagu: Kust pärineb aku liitium? Mis juhtub toormetega pärast seadme elu lõppu? Kuidas need ained ringlema panna? Eraldi keskendutakse haruldastele muldmetallidele, mis on üheks kriitiliseks toormeks ning mille tootmises sõltub maailm suuresti just Hiinast.
„Soovisime ühendada teadmiste jagamise ja mängulise kogemuse. Eesmärk ei ole lihtsalt faktide esitamine, vaid mõtteviisi kujundamine,“ rõhutab Suomalainen. „Mäng paneb mõtlema, kuidas iga inimese valikud on seotud globaalse ressursikasutuse ja poliitiliste riskidega.“
Meie heaolu sõltub kaugetest ja piiratud ressurssidest
Esimene testgrupp – Eesti loodusainete õpetajad – andis mängule positiivse tagasiside. Eriti toodi esile, et mäng muudab keerulise teema arusaadavaks ja praktiliseks ning toetab arutelu, mida traditsioonilises klassiruumis võib olla keeruline algatada.
„Kui noored mõistavad, et meie heaolu sõltub piiratud ja sageli kaugetest ressurssidest, on neil hiljem kergem teha teadlikke valikuid. Just seetõttu peab kriitilistest toorainetest rääkima juba gümnaasiumis,“ usub Suomalainen.
„Oluline on kaasata noori juba varakult toormete ja ringmajanduse teemadesse, sest see aitab neil mõista, et Maa ressursid on piiratud ning tänapäevane tootmine sõltub sageli haruldastest ja keerukalt kättesaadavatest loodusvaradest. Samal ajal kasvab maailma rahvaarv ning nõudlus erinevate toodete ja teenuste järele,” lisas Suomalainen ning lisas, et varajane teadlikkus aitab kujundada vastutustundlikku tarbijakäitumist ning väärtustada kestlikke valikuid.
Kriitiliste toormete mäng on loodud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ projekti AGEMERA projekti tegevuste raames. Projekti üheks eesmärgiks oli luua hariduslikke väljundeid kriitiliste toorainete kohta ja tõsta teadlikkust nende olulisest rollist tänapäeva maailmas. Mäng on mõeldud eelkõige gümnaasiumiõpilastele, kuid sobib hästi ka õpetajatele, ettevõtjatele ja teistele huvilistele.
Karin Käär
TalTech geoloogia instituut
projektijuht
karin.kaar@taltech.ee